[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sooni K-Ahl. M Lu Li J I (Kett. P Ku) suoni P (L) soon J-Tsv., hrl pl sooõᴅ K M I schnahd Kr
1. (vere)soon; kõõlus | vn (кровеносный) сосуд, сухожилие
M on verisoonõᴅ i kuivat soonõᴅ on (vere)sooned ja kõõlused
M veri on soonõᴢ veri on soon(t)es
J soonõd ovat pülkähtüneeᴅ, õllaa niku makkarõᴅ (vere)sooned on laienenud (paisunud), on nagu vorstid
M baŋkka tõmpaap soonilaiss vertä vällää kupp (= kupuklaas) tõmbab soontest verd välja
Li soonõss puhu vertä soontest purskas verd
L lomitap kaglaa suoniit kaelasooned valutavad kõvasti
M tšülmässä ajab ravuᴅ kaglaa soonilaisõõ sihee külmast ajab näärmed siia kaelasoontesse üles
M lahsi ep pajattannu i nõiᴢ pajattamaa, tšeelee soonõt katkõuzivaᴅ laps ei rääkinud ja hakkas rääkima, keelepaelad läksid lahti (keele sooned katkesid)
2. (lihase)kramp, murd. soonvedu | vn судорога мышцы
P väitäp suonii (jalg) veab krampi
J sooni tõmpaab jalkaa jalg tõmbub krampi
Lu kibri veitti varvass, se on sooni varvas tõmbus krampi, see on {s.} (= lihasekramp)
3. (lehe)soon, -rood | vn жилка листа
M leh̆hoo soonõᴅ lehe sooned
4. (vee)soon (pinnases) | vn (водоносная) жила
I vee soonõd meneväd alõttsõõ maata (vee)sooned lähevad maa alt (läbi)
M jõka maa sooni on vettä täünnä iga (vee)soon on vett täis.
Vt. ka elo-sooni, kaglasooni, kantasooni, verisooni, vesi-sooni