[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sittua L P M Kõ Lu Li Ra J (K Ku) sittuaɢ I, pr situn K P Lu Ra J, imperf sittuzin P Lu Ra J roojata, vulg. sittuda | vn испражняться, испражниться, простор. срать
P kanat tulivat sittuzivat kõik sillaa täünnä kanad tulid sittusid kogu põranda täis
J tširpud on situttu kõik tšiutoo kirbud on sittunud kogu särgi (täis)
Lu tämä sittuš štanad i kõik ta (= laps) sittus püksid (täis) ja puha
J täll vatts laukõõᴢ, situb vetelä tal läks kõht lahti, situb vedelat
Lu mill õli taattõ i maamõ, minnua susi ep sittunu tšivee pääll kk mul oli isa ja ema, mind ei sittunud hunt kivi peale
Li vanalõ inemizele ettee situ, a sõna [sic!] kuuntõõ vs vanale inimesele (kas või) situ ette, aga sõna kuula (= võta kuulda tema õpetusi)
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, pole kirvest, ehitab maja, (majal) pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
J mussaa süüʙ, valkaat situʙ. mikä se on. päre mõist musta sööb, valget situb. Mis see on? – Peerg