[VOT] Vadja keele sõnaraamat

roho Kett. K L P M S Lu Li Ra J I Ku (R-Eur.) rooho (Kõ-Len.) roh ~ rohi ~ roi ~ rou Kr Ро́го K-reg₂ Ii-reg₁ Pal₁ Руо́го Pal₁ Рого Tum., g rohoo P M Lu J rohuo L P roh̆hoo M I
1. rohi (taimestik) | vn трава (растительность)
L vaataʙ, on lintu, rohuosõ nitaunnu, ep pääze lentämää vaatab: on lind, rohusse takerdunud, ei pääse lendama
S kaŋgaš tšev̆vääl roholõõ pannaᴢ, siz üv̆vii valkõnõʙ (linane) kangas pannakse kevadel rohule, siis pleegib hästi
M sikoo sööttääz rohookaa sigu söödetakse rohuga
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaz i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass aeleb maas ja närib rohtu, siis (see) ennustab tormi
Ku kezällᴀ̈ rohollᴀ pääzeʙ, siz johzeʙ (kui) suvel pääseb (lehm) rohule (= rohtu sööma), siis hakkab indlema (paaritub)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää rohi niidetakse, aga rukist lõigatakse (sirbiga)
K rohot tänävuon üväd on rohi (rohud) on tänavu hea
Lu mettsäroho on üvä roho, a se on sooroho, oŋ kehv roho metsarohi on hea rohi, aga see on soorohi, on halb rohi
Li kalhia roho kare, kõva rohi
M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee
J meri roho mererohi
Tum. Рого карва rohukarva, roheline
J roho tširppu rohukirp
J rohoo sirkk rohutirts
2. umbrohi | vn сорная трава, сорняк
J durnõi roho umbrohi
K meill roho võtab volii meil võtab umbrohi võimust
K kõlmisõõ tšünnettü da valot pantu, siiz roχta bõlõ, vot siiz i leipää saab uottaa kolm korda küntud ja sõnnik pandud, siis umbrohtu pole, vaat siis võib ka saaki oodata
3. (roht)taim, rohi | vn трава, растение
M kase on mokoma roho, ku tulõb itšävä, sitä tolki ńuuhaa, siz leed vesola (Set. 3) (muinasjutust:) see on niisugune taim: kui jääd kurvaks, ainult nuusuta seda, siis muutud rõõmsaks
Lu vanall aikaa veel vähepii tävettii neiss roholoiss vanal ajal teati neist taimedest veel vähem
Lu osokka roho on soos, pittšä roho tarn on (= kasvab) soos, pikk rohi
Lu sooz on leikkava roho, ku tõmpaat siz leikkaaʙ, sitä oŋ kehno praavittaa soos on lõikhein, kui tõmbad (seda käega), siis lõikab; seda (haava) on raske ravida
M pisselikko roho takjas
I piimä roho piimohakas
Lu jänesee roho jänesekapsas
Ra maarjaa roho nõmm-liivatee
K on taaz mokomad ampaa rohoᴅ on taas niisugused hambarohud [?]
M klop̆pii rohoᴅ sookailud
K tšimoo roho käbihein
4. (arsti)rohi, arstim | vn лекарство
J väliss i dohtõrii rohod eväd avit vahel ei aita ka arstirohud
Lu tikoppi on tšülmää roho sookail on külmarohi
■
P lehmä tuli tõizyõ rohuo kantamaa lehm tuli teist korda poegima
M kõlmõttomaa roh̆hoo ärtšä kolmeaastane härg.
Vt. ka apo-mettsroho, elizejäroho, iiree-roho, jovanaroho, jussiroho, jušširoho, juššoroho, kalganaroho, kasõroho, klopiiroho, kloppiroho, koiroho, kupoĺaroho, kupoĺo-roho, kuppiroho, leppäroho, lihakatkõ-roho, luhtaroho, luukkaroho, lõikatuzroho, meriroho, mettsäroho, meättüroho, muroroho, nikauzroho, piimäroho, pisoroho, punaroho, punatautiroho, pökköroho, rantaroho, rapaamuzroho, rapauzroho, rautaroho, rissi-roho, rüizroho, rümäroho, satavootisroho, savviroho, sooroho, sorkkaroho, süätavviiroho, taikaroho, tšelläroho, tširppuroho, tšöhäroho, tšülmäroho, täi-roho, ublikka-roho, umpiroho, uni-roho, vaattiroho, varsapõlviroho, vehkaroho, veri-roho, vesiroho, viharoho, virttsaroho, vääneliäzroho, õnni-roho, õrazroho, õõhkaroho
Vt. ka rohto