[VOT] Vadja keele sõnaraamat

päälee K R P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku pääĺee K U M päälõõ J-Al. päälie K P pεälee ~ pεälie L P pääle K R-Eur. L P M Kõ-Len. Po Lu Ra J I peäle K-Ahl. pääl Lu Li päällee Po Lu Li J pεällie L päälle Lu Li J päällä Lu-Len. pääll Lu Li päällᴀ̈ Ku Пе́ле Pal₂ K-reg₂
1. adv peale, pealepoole; ülapoole, ülespoole | vn (наречие в значении ‘на’); сверху, вверх, кверху
Li leikkaaᴢ suurõõ pütšüü leipää ja pani võita pääl lõikas suure viilu leiba ja määris (pani) võid peale
Po avvalõõ pantii puin rissi päälee hauale pandi puust rist (peale)
Lu korppus kõik rooppa ahjoᴢ, unohtin kattoa panna pääl puder võttis ahjus (kõik) kooriku peale, unustasin kaane peale panna
J siis paammõ pruntit päälee siis paneme korgid peale
P se paikka lyõkuʙ ko menet päälie see paik õõtsub, kui astud (lähed) peale
J pani χatuu lavvalõõ, ize päälee itkõmaa rl pani kübara lauale, ise peale nutma
J ize alla, adraa pääle rl ise alla, ader peale
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks ümber, kiil tuli pealepoole
M paŋkõ on pantu alassui, põhja päälee pang on pandud kummuli, põhi ülespoole
2. postp peale, otsa, külge, ümber, kohale, selga e. turjale, pinnale | vn на
Lu vihta kasõttii tšülmäz veez i pantii varijee tšivijee pääl viht kasteti külma vette (külmas vees) ja pandi tuliste (kerise)kivide peale (hauduma)
Li lait́joo päälee tehtii kori reele (ree peale) tehti kori
Li silmää pääl kazvop kaõ silma peale kasvab kae
J looja isub lookaa päällee, armollinõ aizaa päällee rl looja istub looga peale, armuline aisa peale
L pani sõvat kazgyõ pεälee pani rõivad kase otsa
I paŋgõt kõrõntaa päälee pantii panged pandi kaelkookude otsa
J rauᴅ naglaa päälle tallaaᴅ, jalgaa pisäᴅ astud raudnaela otsa, torkad jala katki
Lu laiva meni tšiviloo päällee laev jooksis (läks) karile (kivikari peale)
L laiva nõisi aŋkkurii päällee laev jäi ankrusse
Ra pulikaa päälee tšäärittii šiška pulga ümber kääriti lapp
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure nagu tume pilv pea kohale
M laska ööll meneb lehmää päälee nirk läheb öösel lehmale selga
M omenad nõisaz maa päälee kartuli(pealse)d tõusevad maapinnale (maa peale)
Ko jarvi-emä nõisi vee päälee järvehaldjas tõusis veepinnale (vee peale)
3. prep peale, pealepoole, ülespoole, pinnale | vn на
I paavat sarafanaa päälee tšiuttoa panevad sarafani särgi peale
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
J jo on päivä päälee pud́d́ee rl juba on päike puude kohal
Lu pullot tullaa päälle vee mullid tulevad veepinnale (vee peale)
Lu varz nõizõp tšiiree pääl maa vars tõuseb kiiresti maapinnale (maa peale)
4. adv (riietumisel) selga (panna) | vn (наречие, связянное по значению с глаголом ‘надевать, -ть’)
Po venttsasõvat pantii päällee laulatusrõivad pandi selga
Lu paan penžikaa päällee i meen tšüllää panen pintsaku selga ja lähen küla peale
Po sarafana pantii pääle sarafan pandi selga
J ahass (ahtaat) tšiuttoa et pisä pääle kitsast särki (sa) ei pista selga
J paa päälee puhassa rl pane selga puhast (rõivast)
5. adv peale, kallale | vn (нападать) на
Lu pagana koira tuõb inemizele päälle kuri koer tuleb inimesele kallale
Lu ku pagana ärtšä tuõp päälle, sis piäb joossa pakkoo kui tige härg tuleb kallale, siis tuleb joosta pakku
L domovikka daavisaʙ, üöllä tulõp pεälie majahaldjas painab, öösel tuleb peale
J uni tuõp päälee uni tuleb peale
6. postp peale, kallale | vn (нападать) на
L tulõb med́d́ee riikii pεälie sõta meie riigi peale tuleb sõda
7. peale(kauba), üle, enam, rohkem | vn больше, лишним
Li miä paan vähäzee päälle ma lisan (panen) veidi peale
Li siältä tuli kahs kaartoa ja viiz niittiä pääll sealt tuli kaks pasmast ja viis niiti (jäi) üle
Li õli sata õvõssa, õli päälletši oli sada hobust, oli enamgi
8. prep peale, üle, (millestki) enam e. rohkem | vn сверх, больше чем
J pääle sene peale selle
L babuška, täm pεälie saa vuvvyõ õli vanaema, ta oli üle saja aasta (vana)
L kaukaa tultii, pεälie puolyõ saa virstaa kaugelt tuldi, üle poolesaja versta
Lu päälee saa sülee meni alussõõsõõ alkoi üle saja sülla läks purjelaeva halgusid
9. adv pärast | vn потом
Ra a pääle äessetä kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda
10. prep peale, pärast | vn после
P päälee süömizee nõistii makaamaa pärast sööki heideti magama
P näteli aikaa päälie põlua nädal aega pärast tulekahju
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= hakkab lüpsma), kui poegib, pärast poegimist (= pärast kandmist)
11. postp peale, pärast | vn после
Ra pühää päälee pärast paastu
12. postp., temp. vastu | vn на, накануне
P valvotulõd õltii kupoĺoo üö päälee jaanituled olid vastu jaaniööd
I jovanaa päälee vastu jaanipäeva
■
Li rissi päälle (millegi lõpetuseks öeldi:) rist peale!
J issuzimma õpõzõlõ pääle istusime hobuse(le) peale (= istusime rekke)
I siä õõt ku tšebjä jalgaa päälee, joossõd rõhgaa sa oled kerge jalaga, jooksed palju
L kuoli enne, jätti minuu tšülmεä kujaa pεälie jεättümεä rl (itkust:) suri ema, jättis mu külmale (küla)tänavale (-tänava peale) külmetama
L mentii laulamaa kujaa pεälie mindi (küla)tänavale laulma
I tagosap tee pääle piisab tee peale (= teemoonaks)
I pikkõnõ lahsi süntüje maa päälee väike laps sündis maa peale (= tuli ilmale)
M kõikõllaissa rooppaa tšihutattii piimää päälee piimaga keedeti igasugust putru
Lu karttaa pelattii rahaa pääle kaarte mängiti raha peale
P mänd́ittii munõi päälie i mänd́ittii deŋgoi päälie (kaarte) mängiti munade peale ja mängiti raha peale
Lu vokid müütii kalaa päälee i rahaakaa vokke (vokid) müüdi kala eest ja raha eest
J siz issuuz nain ja katsoʙ mehee päälee siis istus naine (maha) ja vaatab mehe peale
P miε menen kaipaan sinuu päälie ma lähen kaeban sinu peale
Lu herra anti talopoigaa pääle suutoo härra kaebas talupoja (peale) kohtusse
P suuttuzin i sültšezin tämää päälie vihastasin ja sülgasin tema peale
M mitä siä minuu päälee turhaa pajatiᴅ mida sa minu peale tühja (juttu) rääkisid?
M ammassa ihob minuu päälee ihub hammast minu peale
M täm minuu päälee õõhkaaʙ ta kannab minu peale viha
J kõiki hüpätti minu päälee kõik hüppasid minu peale (= pragasid minuga)
Lu izzee teeʙ, a tõizõõ pääle juttõõʙ ise teeb, aga ajab (süü) teise peale
L miε võtan pεälliez leütεä sinuu tüttäreᴅ ma võtan enda peale su tütred (üles) leida
M parap ku vaattaiz enem päälee parem, kui vaataks (ise)enese peale
M ize on varma vaattaa päälee ise on pealtnäha tugev
I tšetä tagossaʙ tšiin, štraaffit paap pääle kelle kätte saab, (sellele) paneb trahvi(d) peale
K vooroo päälee makaaᴅ kordamööda magad
J poolõõ päälee poole peale
Lu nõissa tuulõõ pääle (purjedele) tuult peale võtta.
Vt. ka ahjopäälee, riheppäälee, ähjüpäälee, ähöpäälee, ähüpäälee