[VOT] Vadja keele sõnaraamat

puukki Lu Li J I (P) pukki J, g puukii Lu J puukyõ P pukii J puuk | vn клещ
Lu puukki meneʙ inemizel ehtši lehmäl nahgaa süämee puuk imeb end (läheb) inimesel(e) või lehmal(e) naha sisse
Li puukki leppäpuuza rohkaap on puuk on rohkem lepapuus
Lu marjas ku tšäimmä, sis tarttu puukki kaglaa kui käisime marjul, siis imes puuk end (hakkas puuk) kaela külge (kinni)
Lu maama võtti puukii kaglassa poiᴢ, pää jäi nahgaa nallõ ema võttis puugi kaela küljest ära, pea jäi naha sisse (alla)
Lu dohtõri võtti puukii pää nahgaa nalta poiᴢ arst võttis puugi pea naha seest (alt) välja
J elä tartuskõõ tõisõ niku puukki ära hakka teise (inimesse) kinni nagu puuk.
Vt. ka puukka¹, puukko¹, puukkõ