[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pakko¹ K L M Kõ Lu Ra J I (R-Eur. P), g pakoo K L Lu Ra J pak̆koo M I
1. (puu-, raie)pakk | vn колода, чурбан
Lu pakod õltii paksuss puuss pakud olid jämedast puust
Ra pakoo pääl lõhgõtaa alkoi paku peal lõhutakse halge
Lu takõmõ ol lüütü pakoo pääl pinnialasi oli löödud paku peale
J ain õltii terveet kui pajaa pakoᴅ aina olime (oldi) terved kui sepapaja pakud
2. plokk, palgipakk (palgikelgul v. reel) | vn особое приспособление (блок) на подсанках или дровнях
Lu ku irsii nõizõd veittämää, siz on ühs pakko lait́jool, tõin takatšelkoll kui palke hakkad vedama, siis on üks plokk reel, teine palgikelgul
M pakko, etti kestäziväᴅ üv̆vii irret päällä (palgikelgul on) plokk, et palgid püsiksid hästi peal
3. pakktaru, mesipuu | vn колода, колодный улей
I sotinaᴅ, siinä sotinoiza on mesi. taas panõt pakkoo kärjed, seal kärgedes on mesi. Taas paned (tühjad raamid kärgedega) pakktarusse
I lunta viskuas ümper pakkoa (talvel) visatakse lund mesipuu ümber
4. Kett. sark, kirst | vn гроб