[VOT] Vadja keele sõnaraamat

põlõttaa K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I (Kett. R Ja-Len.) põlettaa K-Ahl. põlõtta J-Tsv. põlttaa M põlõttaaɢ I põlttaaɢ (I), pr põlõtan K M Lu põletan K-Ahl. põlõtõn Lu J põlõtaa ~ põlõt̆taa I, imperf põlõtin P M Lu J põlõt̆tii I
1. põletada | vn жечь, сжечь
Lu karzitud õhsat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb hunnikusse panna ja (ära) põletada
Kõ lemmüs põlõtti koo kratt põletas maja (maha)
K talvõll pärettä põlõtõttii talvel põletati peergu (tare valgustamiseks)
Li kupeĺa-päiväll pantii tõrvapaŋki põlõmaa, põlõtõttii kupeĺaa jaanipäeval pandi tõrvapang põlema, põletati jaanituld
L ep sinua vesi upota, ebi tuli põlõta kk ei sind uputa vesi ega põleta tuli
K põlõttaass kalkkia põletatakse lupja
2. kõrvetada; põletada (päikese kohta) | vn обжигать, обжечь; обгорать, обгореть
L poigannaizyõ bulkka õli põlõtõttu pojanaise sai oli kõrbenud (ära kõrvetatud)
Ra sõin varjaa, põlõtin tšeelee sõin kuuma, kõrvetasin keele (ära)
S meńńä voonn bõllu vihmaa, kuiv õli, kõik põlõttii omenaᴅ möödunud aastal polnud vihma, oli kuiv, kõrvetas kõik kartuli(varre)d (ära)
I põltikkainõ põlõtap tšäs̆siä nõges kõrvetab käsi
J päivä põlõtti nahgaa, tšiskauʙ päike põletas naha (ära), tuleb maha
3. suitsetada | vn курить
P põlõtatko tabakkaa kas (sa) suitsetad?
M tuuvvaz mahorkkaa i ńuhat́eĺnyi tubakka, vott siiz nuuzgataz i põlõttaas tuuakse mahorkat ja nuusktubakat, vaat siis nuusutatakse (tubakat) ja suitsetatakse
L starikad rihezä põlõttavaᴅ vanamehed suitsetavad toas
M vätši on koirissunnu, naizõt põlõttavaᴅ rahvas on käest ära läinud, naised(ki) suitsetavad
■
Lu se inemiss kõvass põlõtaʙ, se inemiss jo lõpõtaʙ see kurnab inimest kõvasti, see teeb inimesele juba lõpu
Lu silmiekaa lipitaʙ, a takkaa nii põlõtaʙ silme ees (silmadega) lipitseb, aga taga(selja), siis manab