[VOT] Vadja keele sõnaraamat

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
Kõ hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

nii² M Lu Ra ni K M Lu J
1. ei ... ega | vn ни ... ни
M evät täätännü nii isä nii emä ei teadnud ei isa ega ema
Lu siä õõd nii herkka, sinnua ep saa kerttää ni sõnal ni muull sa oled nii hell, sind ei saa puutuda ei sõnaga ega muuga
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ep hooli pulmii pittää, nii rissäisiit nii pulmiijõ külas ei ole (enam) noori inimesi (noort rahvast), pole vaja pulmi pidada, ei ristseid ega pulmi
Lu vihmal ebõõ õttsaa nii äärt vihmal pole otsa ega äärt
Ra nüd bõõ paraa nii mittää nüüd pole (= ei usuta enam) kratti ega midagi
M kõikkõa on vaj̆jaa, a uhsee nii aitaa bõõ teetä kk kõike on vaja, aga (ei) ukse ega tara sisse pole teed (= kusagilt pole midagi võtta)
2. (mida) ka ei, (kui v. kuidas) ka ei jne. | vn (что бы) ни, (как бы) ни и т. д.
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle mida ka ei ütle(ks), mida ka ei käsi(ks) teha, ei tema kuula (hooli) ega hakka tegema
J talvõll kui soojõssi ni sõppõõ, tšäed aiŋ kohmõttussa kui soojalt talvel ka ei riietu(ks), käed kohmetavad ikka
Lu kase tüü on aigaa veettemin; kui kaugaa nii müü teemme, ain ilma tolkkua see töö on (tühi) ajaviitmine: kui kaua me ka ei tee(ks), ikka tulemuseta
3. mitte; isegi (mitte) | vn нет ни; даже не
Lu sel eb õõ vertä nii kaplia sel ei ole verd mitte tilkagi
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi
Lu siä et tää ni paskaa sa ei tea mitte sittagi
M ležib alas sui, ni päätä ep tšääntänü lamab silmili, peadki (isegi pead) ei pööranud

-nii¹ Vt. kuhõni, kuinii, kõnsnii, mikäni, mikäidni

-nii² Vt. -ni²