[VOT] Vadja keele sõnaraamat

märtšä Kett. K L P M Po Lu Li J I (R Kõ Ii Ma) märtše Pi Ke Lu J märtš J-Tsv. märḱä ~ märk Ku Мерче Tum. Мэ́рджэ K-reg₂ Мэрджэ Pal₂, g märjää P Pi Ke M Kõ Lu Li J mäŕjää J märd́ää (I) märdžää (Ii Ma) märg; niiske; vihmane | vn мокрый; сырой; дождливый
P tulõn õhtagon kotuosyõ, mär-tšä, idgõn tulen õhtul koju, (olen) märg, nutan
Lu vihmaa alla bokka tšülmä da ize märtšä vihma käes (on) külg külm ja ise (oled) märg
J seltšä on märtšä higõssa selg on higist märg
Li sõpa märtšä, alki niriss riie on märg, (sellest) hakkas (vett) nirisema
Lu õli lahsi mär-tšä, siis pantii kuivaᴅ hunnuᴅ (kui) laps oli märg, siis pandi (talle) kuivad mähkmed
M märtšä niku iiri kk märg nagu hiir (= märg nagu kassipoeg)
J märtš niku poukku kk märg nagu pesu
Lu märjel õpõzõl ep saa antaa juuvva vettä märjale (= higisele) hobusele ei tohi vett juua anda
J paaruss menti akkunõd märjessi aurust läksid aknad märjaks
J sõvad on läpi märjeᴅ rõivad on läbimärjad
Lu märtšää lunta saaʙ sajab märga lund
Lu issu märjää maa päälee, sai enellee läzüü istus märja maa peale, sai endale haiguse
M märtšä maa, soomaa märg maa, soomaa
Lu oh ku on märtšä tee oh, küll on märg (= porine, loikudes) tee
Lu ain on silmäᴅ märjäᴅ alati on silmad märjad (= pisarais)
J uhzõd on haroustu mäŕjess uksed on niiskusest (märjast) paisunud
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Li om märtšää koosia on märjavõitu
Lu on kuiva süüglä i märtšä süüglä on kuiv rakk ja märg rakk
Li eb õõ se märtšä tuuli, a mokom niku kuiva ahava tuuli see ei ole niiske tuul, aga niisugune nagu kuiv (murd. ahav) tuul
M tänänn eb õõ üvä ilma, märtšä päivä täna ei ole hea ilm, (on) vihmane päev
M leeb märtšä sütšügo tuleb märg (vihmane) sügis
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei karda märga
J siult vaa jääb märtše jälell kk sinust jääb vaid märg (plekk) järele