[VOT] Vadja keele sõnaraamat

muru¹ K-Ahl. L M Lu Li Ra J I, g muruu Lu Li Ra muru J-Tsv.
1. tükk, pala, tükike | vn кусок, кусочек
J oomnikollõ annõtaa pala leipää, murtšinõssi rooppaa, a ohtõgonnõ taaz muru leipää hommikul antakse pala leiba, lõunaks putru, aga õhtul jälle tükk leiba
L kõm murua laadanaata kolm tükikest viirukit
I pikkaraizõᴅ muruᴅ saahharia antεõõ, enäpiɢ et tõhtinnuɢ võttaaɢ antakse väikesed tükikesed suhkrut, rohkem (sa) ei tohtinud võtta
2. puru, raas, raasuke | vn кроха, крошка; крупица
Ra elä karissõõ murui maalõ ära puista purusid põrandale
J kõig on süütü, murud va jäätü peräle kõik on söödud, vaid raasud on jäänud järele
Lu tõin kopitti puhtaassi, što mõnikaz lehoo muru õli vaa teine korjas (marju) puhtalt, (nii) et mõni leheraasuke vaid oli (hulgas)
Lu leivää muru meni väärää kurkkuu leivaraasuke läks hingekurku
Li saijaa muru saiaraasuke
3. sg., pl. (leiva-, saia)pudi (piimaga v. veega) | vn крошево (из хлеба или булки)
Lu miä tahon murrua ma tahan (leiva)pudi
J tehnü piimää murujõ on teinud piimapudi
4. fig raas, kübe, ivake, tilk | vn капелька, крошечка, пылинка; J muruatši en uzgo, liikaa õõt pettelikko ma ei usu kübetki, oled liiga valelik; Lu nämäd venättä pajattõvaᴅ, a vad́d́aa täätäväd jõka muru nad räägivad vene keelt, aga vadja keelt tunnevad (teavad) peensusteni (iga kübet); Lu pikkaraizõõ muruu pajatan ma räägin natuke; Lu pikkaraizõõ muruu lehtoa sait tširjuttaa natuke said lehe peale kirjutada; Lu sell eb õõ i murrua vertää sel ei ole tilkagi verd; Li (väikesekasvuline, kuid tubli ja julge mees enese kohta:) minuza on muru meessä, no pala on poikaa minus on raas meest, kuid pala (= suur jagu) on poissi
5. fig raasuke (lapse kohta) | vn крошка, крошечка (о ребёнке)
M ai siä pikkaraim muru (lapsele öeldakse:) oh sa väike raasuke!
■
M piεb murud azõgoittaa tuleb leiba luusse lasta
M vizgastagaa vähäkkõizõ, azõttagaa muruᴅ heitke natuke(seks) pikali, laske leiba luusse.
Vt. ka leipämuru, leiväämuru, lihamuru, piimämuru, sukkurimuru, vesimuru, võimuru
Vt. ka muro², puru¹