[VOT] Vadja keele sõnaraamat

mukaa P Lu mukkaa Lu Li Ra J mukka Lu J-Tsv.
1. postp järgi, kohaselt | vn по (чему-либо), согласно (чему-либо)
J kobul teh́h́ä jalgaa mukka saapaliist tehakse jala järgi
Lu ennee tunni [sic!] bõllu, tähtii mukkaa katsottii aikaa ennemalt kella polnud, tähtede järgi vaadati aega
Lu tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa kk tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
P õli siäl vättšiä paĺĺo, a minuu mielee mukaa eb õlluᴅ seal oli palju rahvast, aga minu meele järele ei olnud (seal kedagi)
Lu kase tüü on minuu mukkaa, näüttiiʙ see töö on minu meele järele, meeldib
Lu hoolimaitoo inemin ep kuuntõõ tšettää, ain teeb enee mukkaa kangekaelne inimene ei kuula kedagi, aina teeb oma tahtmist mööda
Lu nain valitsa enee mukaa vs naine vali enda järgi
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab ka võsu
Lu senee mukkaa anti rahaᴅ, kui paĺĺo õli kallaa selle järgi andis raha, kui palju oli kalu
Lu entizee mukkaa vana kombe kohaselt
J uslovii mukka miä piän saama viis tuhatt markka kuuᴢ kokkuleppe järgi pean ma saama viis tuhat marka kuus
2. adv päri (tuule kohta) | vn попутный (о ветре)
Lu tuuli ko õli mukkaa, siis seili pantii venneell pääll kui tuul oli päri, siis pandi paadile puri peale
Lu aluz eglee koko päivää looviᴢ, tänävä tuuli mukkaa, lähti menemää perälissä tuulta (purje)laev loovis eile kogu päeva, täna (on) pärituul (tuul päri), (laev) hakkas minema pärituult
■
Lu senee mukkaa ved́ on parõp elo selles mõttes on (nüüd) ju parem elu
Lu tuuli meep päivää mukkaa, piεp tulla üvä ilma tuul pöördub päripäeva, peab tulema ilus (hea) ilm
Lu rossi on punottu päivää mukkaa, a kaabeĺi on vassaa päivää punottu tross on punutud päripäeva, aga kaabel on vastupäeva punutud
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda tegin kitsamaks, aga millegipärast ikka ei ole paras
Li mill eb mee mukkaa mul ei vea (mul ei lähe hästi)
Lu mill elo eb mennü mukkaa, meni hukkaa mul ei läinud elu korda, läks hukka
Lu tälle tüü eb mee mukkaa tal töö ei lähe korda
J miltäintši tüü eb laadiu mukkaa, niku końoll ükski töö ei laabu, nagu käpardil
Ra žiivatta eb mee mukkaa koduloomad ei edene
Lu papilõõ annõttii villaa, siiz lampaat parõpass mukkaa mennää preestrile anti villa, siis edenevad lambad paremini
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi (kokku)
Lu ku vähä õõt karsinuᴅ, siz eb mee mukkaa, jäävät köŋgöᴅ, ku paad alkoja riittaa, sis köŋgöt haittõvõᴅ kui oled (puud) vähe laasinud, siis (halud) ei sobi kokku, jäävad (oksa)tüükad, kui paned halge riita, siis tüükad segavad
Lu maailmaa murõ, što jumal eb antannu rahvaa mukkaa, eb antanut tervee, anti vaivazõõ maailmatu mure, et jumal ei andnud teistetaolist (= normaalset last), ei andnud terve(t), andis vigase
Lu siäl õli minuu mukkaa paĺĺo vättšiä seal oli minu arvates palju rahvast
Lu miä teen senee tüü aigaa mukkaa (~ aigaa perässä) ma teen selle töö aja jooksul