[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõikata K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J (Kett. R V) lõikõta M Lu lõikõtõ J lõikõt J-Tsv. lõikataɢ I leikata Kõ-Len. Ja-Len. Lu Li (K-Ahl. Ku Kr) leikõtõ Lu Лейката Pal₂, pr lõikkaan Kett. K R L P M S Lu Ra J leikkaan K Lu Li J leikaan ~ leikan ~ laikan Kr, imperf lõikkazin K P M V Lu Li Ra J lõikkõzin M J lõikõn [sic!] M lõikkazii I leikkazin Lu Li Ku leikkezin Lu
1. lõigata | vn резать, отрезать, раз-; вы-; кроить, выкроить, с-, рас-
M elä ruta lõikata, ühesää kõrtaa mittaa, a siz vass lõikkaa vs ära rutta lõikama: üheksa korda mõõda, (aga) siis alles lõika
M panidoraa alalehtoita ail lõikkaamma lõikame alati tomati(taime) alumisi lehti
Li leikkas suurõõ pütšüü leipää lõikas suure kääru leiba
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks (lõiguks)
M mind́a lõikkõ [sic!] sõv̆vaa paloss minia lõikas riide (rõiva) tükkideks
Lu ku mentii erii, siiz leipä lõikattii poolittaa kui mindi lahku, siis lõigati leib pooleks
J lõikka opõizõõ arjõ lühepessi lõika hobuse lakk lühemaks
L ku meni tüttärikko mehelie, täll ivuuhsõd lõikattii kui tüdruk läks mehele, (siis) lõigati tal juuksed (lühikeseks)
P tšüüsii lõikkazivaᴅ lõikasid küüsi
M kartaa lõikataᴢ i rautavittsaa kartasaksijeekaa plekki ja traati lõigatakse plekikääridega
R kurahsõll avõõ lõikkamma vihgoᴅ lõikame noaga vihud (sidemest) lahti
Lu nahka leikattii kurasõl poiᴢ nahk nüliti noaga
J pariskunt niku tõin tõizõss lõikõttu: mõlõpi lühükkõizõd ja paksuᴅ abielupaar (on) nagu teineteisest lõigatud (= nagu kaks tilka vett): mõlemad lühikesed ja paksud
Ra lihanõ tšeeli luizõõ kaglaa lõikkaaʙ vs lihane keel lõikab luise kaela (= kuri keel võib inimese tappa)
2. katki lõigata, vigastada | vn порезать
Ra sõrmi on lõikõttu i nõisi mätänemää sõrm on katki lõigatud ja läks mädanema
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe katki, (siis) tuiksoonest purskas verd
J lõikkõz enellez jalkaa glazii ruuokaa lõikas endale jalga klaasikilluga
Lu sooz on leikkaava roho, ku tõmpaat, siz leikkaaʙ soos on lõikhein, kui (seda) tõmbad, siis lõikab (kätte)
3. (sirbiga vilja) lõigata | vn жать, сжать (серпом)
M on aika õzraa lõikata on aeg otra lõigata
P sirppi lõikkaab üvässi sirp lõikab hästi (vilja)
4. raiuda; maha raiuda; (metsa, palke) raiuda v. lõigata; (peeneks) raiuda (puid, kapsaid jne.) | vn колоть, наколоть, рубить, вырубить, от-, с-; сечь, отсечь; шинковать, нашинковать
M tširvee terä, millä lõikataᴢ kirvetera, millega raiutakse
Lu rihel leikattii akkunaᴅ majal(e) raiuti akna(augu)d (seina)
Lu mehed mentii merejääl, leikattii mainõᴅ mehed läksid merejääle, raiusid noodaaugud
Lu jäätä lõikõtaa sakuriikaa jääd raiutakse tuuraga
P meni mettsävahti näüttämää kuss lõikata puit läks metsavaht näitama, kust puid raiuda
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, lõi (pani) templid otsa
M meni mettsää lõikkaamaa läks metsa lõikama
Ra kassinn õli mettsä, peremeheekaa kõik lõikkazin siin oli mets, peremehega raiusime (raiusin) kõik maha
J jõka puu, mikä üvvää viĺĺaa eb kasvata [= ep kazvata], lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
J võta nüd lõikkaa kõik pääd maolt vällää (muinasjutust:) võta raiu (mõõgaga) nüüd maol kõik pead maha
Lu kassuriikaa lõikõtaa kapussaa kiiniga raiutakse kapsaid (peeneks)
P tämä pajataʙ, niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib (nii), nagu kirvega raiub
5. tahuda | vn тесать, вытесать
K vanall tšerikoll õlivad lavvat tširveekaa lõikattu vanal kirikul olid lauad kirvega tahutud
6. (palkhoonet) ehitada, üles raiuda | vn рубить, срубить (избу, дом)
K vanad mehed rihtä ize lõikkazivaᴅ endisaegsed mehed (vanad mehed) raiusid (palkidest elu)maja ise üles
Lu piäb rihi leikõtõ (piäb rihi salvoa) tuleb (palk)maja üles raiuda
K miez meeb mettsää, bõõ tširvessä, lõikkaab rihie, bõõ ussa ni akkunaa. a mi se on. mies sittu mõist mees läheb metsa, ei ole kirvest, ehitab maja, pole ust ega akent. Aga mis see on? – Mees sittus
7. tappa; maha murda | vn убивать, убить; колоть, заколоть, резать, зарезать; загрызать, загрызть
M tappõluza lõikõttii mokoma üvä pojo kakluses tapeti niisugune hea poiss
L ep sinua miltineid myõkka lõikkaa ei sind tapa ükski mõõk
L nastassia päivällä .. lõikattii seness päiväss borana. jõka talo lõikkaz bora-naa, i liha sei kotonna anastasiapäeval .. tapeti selleks päevaks oinas. Igas talus tapeti oinas (iga talu tappis oina), ja liha söödi (sõi) kodus
M väliz lõikkaat kan̆naa vahel tapad kana
M vazik̆kaa lõikkõzimma tapsime vasika
K lõikatassõ sika tapetakse siga
V sütšüzüss lõikkaz lihass, varap ei lõikattu sügisel tappis (härja) lihaks, varem ei tapetud
Lu susi leikkas kitsii hunt murdis kitse (maha)
8. kohitseda | vn охолащивать, охолостить
M sika on jo lõikattu siga on juba kohitsetud
9. lõigata, opereerida | vn оперировать
J tälle kazvõp sihee kõhtaa liig liha, kuza õli lõikõttu tal(le) kasvab sinna kohta liigliha, kus(t) oli lõigatud
Kõ boĺnittsaz lõikataᴢ haiglas opereeritakse
10. (katki, auklikuks) süüa (koi kohta) | vn поедать, поесть (о моли)
Ra koi lõikkaap sõppaa, lõŋksõppaa rohkaʙ koi sööb riiet, enamasti villast riiet
Lu maai·lmaa peen, a sõvaa lõikkaaʙ (koi on) ilmatu väike, kuid riide sööb (katki)
■
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees: silme ees on hea, aga tagaselja aina lõikas, aina laimas inimest
P tämä meneb üli tiessä, lõikkaap tie ta läheb üle tee, läheb (lõikab) põiki üle tee
Lu tämä meni rissi teessä, leikkaᴢ minuu tee ta läks risti (üle) tee, läks (lõikas) põiki üle minu tee
Lu näd leikkaz mennä, pani menemä näe, läks (lõikas) minema, pani minema
Lu leikkaab menemää, kuhõõ tahoʙ paneb (lõikab) minema, kuhu tahab
J lõikka menemä käi minema!
J lõikkaab vassaa (pajatta) raiub vastu (rääkida)
Lu leikkava roho raudrohi, verihein.
Vt. ka lõikkoa