[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lõppua K M Kõ Po Lu J (R-Reg. P V) loppua Lu (R-Reg. Ku), pr lõpuʙ K M Kõ J lopuʙ Lu, imperf lõppu K P M Kõ V Lu J lõppi [sic!] K lõppusi [sic!] K-Ahl. loppu Lu loppᴜ Ku
1. lõppeda, otsa saada, vaibuda | vn кончаться, кончиться; стихать, стихнуть
Lu pärspää nurkk onõ, kuza maa lopuʙ, jo meri tulõʙ Pärspää nurk (= poolsaar) on (seal), kus maa lõpeb, tuleb juba meri (vastu)
M lõppu päivä, tuli õhtago lõppes päev, saabus (tuli) õhtu
P talvi lõppu, tševät tuli talv lõppes, tuli kevad
M sõta õli lõppunnu sõda oli lõppenud
Lu pulmad loppuzivaᴅ pulmad lõppesid
M lõpub niittütöö lõpeb heinatöö
Lu sihee kaaska loppu sellega (siia) muinasjutt lõppes
Lu i lippu lõppu kaaska ja muinasjutt lõppeski
J kõig on üvä mikä üvässi lõpuʙ kk kõik on hea, mis hästi lõpeb (= lõpp hea, kõik hea)
Lu leipä algaʙ loppua, jo jäi vähe leib hakkab otsa saama, on jäänud (jäi) juba vähe (järele)
Po rahad lõppuvad näil kõikill rahad saavad neil kõigil otsa
Lu ühz jõi i annõp tõizõll, a ku lopuʙ, taaz lassaa botškassa üks jõi (õlut) ja annab teisele (edasi), aga kui otsa saab, taas lastakse vaadist
M nät ko lõppu, etti kõik pöllüd on pühittü, javomenod i suurimomenoᴅ, nii puhtaass lõppu, etti iirelee nokkaa eb jäännü näe, kuidas sai otsa, et kõik tolmgi (tolmudki) on pühitud, jahu(toidu)d ja tangu(toidu)d, nii viimseni sai(d) otsa, et hiirele hamba alla (nokka) ei jäänud
Kõ vanall kuul kloppai põlõtõttii, etti siz lõppuvad niku kuu lõpuʙ vanas kuus põletati lutikaid, et siis hävivad (saavad otsa), nagu kuu kahaneb (saab otsa)
Lu vaiva alõni ehtši loppu valu andis järele ehk vaibus
Lu ääni loppu, ep kuul hääl vaikis, pole kuulda (ei kuule)
2. surra, otsa saada | vn скончаться, умирать, умереть
Lu paĺĺo lahsii puisõtaa, tšen izze teeʙ, mõnikõs sihhe i lopuʙ palju tehakse aborte, kes ise teeb, mõni surebki sellest
K tämä nõis jo lõppumaa ta hakkas juba surema
J lõpun mie kõrt vällää suren ma kord ära
M kõik lukõjad lõppuzivaᴅ kõik posijad on surnud (surid ära)
Lu tüü eb lopu, a müü lopumma töö ei saa otsa, aga meie saame otsa
M lõppu jo nävät kõikki talopoigaa ińeehmizeᴅ sai(d) juba kõik otsa (= suri(d) välja) see maarahvas (need talupojast inimesed).
Vt. ka lõppuussa, lõppuuta, lõppussa, lõppõa