[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kupo¹ Kett. Ränk R U P M Lu Ra J-Must. J-Tsv. I (S Ja Kõ Li), g kuvoo Lu Ra J kuvuo R P kuv̆voo Kett. M I (õle)kubu; (heina)kimp v. tuust; (hao)kubu | vn пук (соломы); связка (сена, льна); вязанка хворосту
P siomma õlgõt kuvolyõ seome õled kubusse
Lu peltot pantii kuppoo tooᴢ̌ sasid pandi ka kubusse
Lu kasikkaa paat kuvol, siod niku rüizõlkia kasteheina paned kimpu, seod nagu rukkiõlgi
M linat sit̆tuas kuvolõõ i kuvolta tuuvvaz riigalõõ linad seotakse kubusse ja kubudena tuuakse rehte
M tehtii raakulaissa kuvoᴅ tehti hagudest kood
M tšäütii kup̆pai tetšemäᴢ käidi haokubusid tegemas
J raak kupoi põlõtõta rassimoill haokubusid põletatakse taimelavadel
J õlki kupo on höbliässi siottu tšiin õlekubu on lõdvalt kinni seotud.
Vt. ka lehtokupo, raakakupo, rüiskupo, vitsaakupo, õltšikupo
Vt. ka kupalikko, kuparikko, kupu, kupõ, kuvokkõin

kupo² Lu, g kuvoo Lu pugu | vn зоб (у птиц)
linnull on kupo linnul on pugu
kanal on kupo täünn kanal on pugu täis
kanal on kuvoz javo-tšivi, tšiveekaa javaʙ kanal on (pugus) liivapugu, liivapuguga (kivikestega) jahvatab (= peenestab toitu)
kana kupo ~ kanaa kupo kana pugu.
Vt. ka puko, puku