[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kulkõa Lu J (R-Eur. R-Lön. Ra), pr kulgõn, imperf kulgin rännata, hulkuda; sõita | vn странствовать, бродить; разъезжать
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt hulkuma, väravailt veerema
J meill on laivõ kulkõmõᴢ rl meil on laev sõitmas
■
Lu kulkõva jää ajujää