[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kestää Kett. P M Lu (Ra J) kestεä P kestä J-Tsv. kestääɢ I kessää (Ku), pr kestän P M Lu Ra kesten J, imperf kestin P Lu J
1. (paigal v. mingis asendis v. alles) püsida; (tervena) püsida, vastu pidada | vn держаться, продержаться, у-
P bluudgassi juõltii i lehmεä, kui ep kestännü karjaza hulkujaks nimetati ka lehma, kui (ta) ei püsinud karjas
M täm ep kestä ühellä tilalla, täm suv̆vaaʙ ain vajõltõlla töitä ta ei püsi ühel töökohal, ta armastab aina vahetada töid (= töökohti)
Lu tämä duumaaʙ kestää üheᴢ paikkaa kaugaa ta mõtleb püsida (= elada) ühes kohas kaua
P viskoizlapja serväd õlivad vähezie kõrkõapaᴅ, etti viĺĺa kestäis süämmeᴢ tuulamislabida servad olid natuke kõrgemad, et vili püsiks sees
Lu aluz ep kestä õikaal kursil purjelaev ei püsi õigel kursil
Ku miä jalkoill en kesseᴅ ma ei püsinud jalul
J võd́d́ ivusõt pomadikaa, siis kestevet pissüᴢ võia juukse(i)d pumatiga, siis seisavad (püsivad) püsti
J tuuli avaab uhzõõ avõõ, ep kestä uhš tšiin tuul lööb (avab) ukse lahti, uks ei seisa (püsi) kinni
Lu pantu meel ep kestä vs (pähe) pandud mõistus ei püsi
M täm̆mää tšäezä rahad evät kestä, täm suv̆vaaʙ hukata paĺĺo rahhaa tema käes raha(d) ei püsi, ta armastab raisata palju raha
I kunniz lõõkku kestäʙ, aina lõõkuttii kuni kiik püsib (= peab vastu, ei purune), aina kiiguti
Lu ampajeekaa on kehno kaupp, alumaizõd evät kestä hammastega on kehv lugu, alumised ei pea vastu
J õlkizõt katot kauga kesteveᴅ õlgkatused peavad kaua vastu
Ra kuusikatto, kuusipäre kestäp kaukõpii kuuselaastudest katus, kuuselaast peab kauem vastu
2. säilida | vn сохраняться, сохраниться
Lu kuivõltaa kestäʙ iivõ kaugaa kuivalt (= kuivatatult) säilib pärm kaua
Lu musikkaa varenja kestäp tervee vuuvvõõ mustikakeedis säilib terve aasta
Lu jääkõz aili kaugaa kestäʙ sveežana külmunud räim säilib kaua värskena.
Vt. ka kesteessä, kestiissä¹