[VOT] Vadja keele sõnaraamat

katti Kett. K L P Ke M Kõ S Lu Li Ra J I katte ~ katt Kr Катти Tum. Ка́тты K-reg₂ Ii-reg₁, g katii K L P M Lu Ra J I kat̆tii M Kõ I kati Lu-Must.
1. kass | vn кот, кошка
Lu katilta ku leikkaad uusõt poiᴢ, tämä ennää iirtä tšiini ep saa kui lõikad kassil vurrud ära, (siis) ta enam hiirt kätte ei saa
K miez meeb riheppääle pittšä riuku peräzä. mi se on. katti mõist mees läheb lakka, pikk ritv taga. Mis see on? – Kass
Li taitaa katti tšäi, ahjoo kusi, ku ahjo kussu kk vist kass käis, kusi ahju, et ahi kustus
Lu katti ku eb õõ kotonn, siz iired õllaa volilla vs kui kassi ei ole kodus, siis hiirtel on pidu (voli)
Lu mussa katti ku meeb rissi teessä, siiz üvvää elä oottõõ kui must kass läheb risti üle tee, siis head ära oota
Lu ku katti vaaĺaittõõʙ maaᴢ i griziʙ rohta, siis sooviʙ tormia kui kass püherdab maas ja närib rohtu, siis ennustab tormi
J katid ajõlla karva (tapõlla) kassid kisklevad
K katti pezep silmiitä kass peseb silmi
M Kõ katti mäugaʙ ~ M Lu katti mäukaʙ ~ Lu katti ńäukaʙ kass näub
J katti urizõʙ ~ Lu katti laulaʙ kass lööb nurru
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, kassid ja koerad(ki) naeravad
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer (nagu koer kassiga)
M naizikot kui katiᴅ, el̆lääs sitkõakaa süämeekaa kk naised (on) kui kassid, (elavad) visa hingega (südamega)
M märtšä niku katti kk märg nagu kass
P dvorovikka näüttäüb niku katti majahaldjas ilmub kassi kujul (nagu kass)
L nõita tulõp konnanna, iĺi kattinna iĺi jänessennä nõid ilmub (tuleb) konnana või kassina või jänesena
Li kahskarvõin katti kahevärviline kass
Lu kulli katti ~ katti kulli ~ Kõ meespool katti isakass, kõuts
Lu J emikko katti ~ Lu katti emikko ~ M naispool katti emakass
Lu katii käpälä kassi käpp
J katii uzaᴅ kassi vurrud
Lu katii poika ~ M kat̆tii poika kassipoeg
2. tagumine paar (lastemäng); kass (püüdja tagumise paari mängus) | vn горелки; кот (ловящий при игре в горелки); M kattia mänd́immä mängime tagumist paari
M paarittaa seizomma, a katti õli eeᴢ seisame paarikaupa, aga kass (= püüdja) oli (= seisis) ees
M möö johzimma, katti meitä ajõ takaa meie jooksime (ees), kass ajas meid taga
■
J katii käpälet kazvossa kuivõs paikka kassikäpad kasvavad kuivas kohas
Li Ra J katii käpälä ~ I kat̆tii käpälä kassikäpp (lill)
J katii piuruška on kõrkõa, kõltain kukka õttsaᴢ; se kazvap sooᴢ võhumõõk on kõrge (taim), kollane õis otsas; see kasvab soos
M kat̆tii lidna. miä meen kat̆tii lidnaasõõ ahjupealne. Ma lähen ahju peale (ahjupealsele)
S Lu mettsä katti ilves
J lahzõ näko om paadž-gõttu niku mara katill lapse nägu on määrdunud (määritud) nagu määrkassil (pärdikul).
Vt. ka emikkokatti, emä-katti, isäkatti, koppakatti, kullikatti, marakatti, mettsäkatti, nuur-katti, pillomuskatti, sukkakatti
Vt. ka kissa¹