[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kanto Kett. K L P M Kõ-Len. Lu Li Ra J I Kl (Ja-Len. Ku) Ка́ндо Pal₂ K-reg₂ Ка́нто ~ Кяндо Pal₂ Кандо Ii-reg₁, g kannoo K M Kõ Lu Li Ra J I Ku kannuo K P kanno J kannuu Kl
1. känd | vn пень
Li leikõttši on, ku on leikõttu mettsä poiᴢ, on jäätü vaa kannoᴅ raiesmik on (see), kui mets on maha raiutud, on jäänud vaid kännud
J ähkää tširves kantoo löö kirves kändu
P nie on vanat kannod i nie pimiεs paissavaᴅ need on vanad kännud ja need hiilgavad pimedas
K petäzikkos, katazikkoᴢ, kuivaa kannoo päällä männikus, kadastikus, kuivanud kännu peal
P millin kanto, mokomain võsatši vs missugune känd, niisugune võsugi (= käbi ei kuku kännust kaugele)
Lu kannoo mukkaa i võsa kazvaʙ vs kännu järgi kasvab võsugi
J ebõ kantoa, epko võssa kk pole kändu ega võsu (= ihuüksi, omasteta)
Lu tõrva kantoissa ajõtaa tõrvaa tõrvaskändudest aetakse tõrva
Lu mettsäz on puu kanto metsas on puukänd
Li petäjää kannossa tehhää tõrvaa pedajakännust aetakse tõrva
Ra kanto obakk kännuseen
J kannoo tüŋk kännutüügas
2. jalg, vars (seenel), juurikas (kapsal) | vn ножка (гриба), кочерыжка (капусты)
J lõikkas pää naizõlta niku kannolta kapusaa rl lõikas naiselt pea nagu juurikalt kapsa
3. konts, päraots | vn черенок, цветоножка; задняя часть
M muragaa kanto muraka(marja) konts
Lu tšävüü kanto võrgukäbi pära(ots)
■
L vai lieb õnnõva kazyõ taluo kanto kas on õnnelik (saab õnnelikuks) selle talu {k.} (= põlispere)?
Vt. ka eeskanto, esikanto, mesikanto, tammikanto, tammiskanto, tšerikanto, tõrvaskanto