[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõrta Kett. K U L P M Kõ S V Lu Li J I (Ra) kõrtõ J kõrt K L P M Po Lu J I kerta ~ kertᴀ ~ kert Ku, g kõrraa K L P M S Lu J kõrra J kerraa Ku
1. kord | vn раз
L kõm kõrtaa lüöʙ vitsaakaa tulta kolm korda lööb vitsaga tuld
J jo mõnt kõrta ahassõlin, de ain kuile ebõõ mukka juba mitu korda olen kitsamaks teinud, aga ikka millegipärast ei sobi
Lu miä võtan ühee kõrraa luikkaan ma võtan rüüpan (ühe) korra
V tšülä tõiss kõrtaa põli küla põles teist korda
Lu senee kõrraa miε terppizin selle korra ma kannatasin (ära)
L kõlmais kõrt tõmpaavad vettä kolmandat korda (kolmas kord) tõmbavad (kaevust) vett
J viimin kõrt miä sillõ annõm võlgassi viimast korda annan ma sulle võlgu
J jõka kõrtõ võtti kaas vunukaa iga kord võttis lapselapse kaasa
J ussa kõrt tšäi meill käis sageli (mitu korda) meil
P tšävi kõlmyõ kõrtaassaa käis kolm korda
Lu ko on kehno tuuli, sis kahõlt kõrtaa viskaaᴅ kui on nõrk tuul, siis tuulad (viskad tuulamislabidaga) kaks korda
Li ühel kõrtaa äesettii (ainult) üks kord äestati
M mõnta mõnissa kõrtaa väga palju kordi
J kõrt kõrrõlt tüü etenep parõp kord-korralt edeneb töö paremini
2. (üks)kord | vn однажды
J kõrt õli mokom temppu kord oli niisugune lugu
Lu ühs kõrta tultii noorõpaa tüttüä kosimaa ükskord tuldi nooremale tütrele kosja
P ühell kõrtaa tuli suur tuuli ükskord tuli suur tuul
3. ometi kord | vn наконец
J ahah, kõrt puuttuzid minu tšätte ahaa, ometi kord sattusid mulle kätte
Lu hülkä siä ühs kõrta riitõõmiin jäta ometi (üks)kord riidlemine järele
4. (kui) kord (juba) | vn раз уже
J kõrt õõt tšülmettünnü, siiz va võta hińinaa kui kord oled külmetanud, siis võta aga hiniini
M no kõrt ku piab mennä, sis piäb mennä no kui kord (juba) peab minema, siis tuleb minna
5. (järje)kord | vn черёд, очередь
J tuli vanõpaa kõrta mennä tuli vanema (venna) kord minna
6. teokord (teoorjuse ajal mõisas) | vn (очередная трудовая повинность при барщине)
Li siz möö tšäimmä nätälittää kõrralla siis me käisime nädaliti teokorral
7. (maja)korrus | vn этаж
J kooll alumõin kõrt on tšiviin majal on alumine korrus kivist
J saatii enelles fat́eri tõizõs kõrrõᴢ saadi endale korter teisel korrusel
J meni ülimäisee kõrtaa (Must. 158) läks ülemisele korrusele
■
Lu millõ tuli nagruu kõrta mulle tuli naeruhoog peale
P a meil ženihaa bõlõ viel võtõttu kazyõ kõrraa kaasa aga meil pole peigmeest seekord veel kaasa võetud
M i kassõ kõrtaa sõizoʙ praegusenigi seisab (veel)
I a to tõinõ kõrta ni praaznikassiɢ .. tooas kuppoa kahsi õlkõa lagottaaᴢ aga siis teinekord, nii püha(de)ks .. tuuakse kubu kaks õlgi, laotatakse (põrandale)
I tõiss kõrtaa i kattaittaaɢ eʙ õõɢ aikaa mõnikord (teinekord) ei ole aega (pesu) vaalidagi
M täm kahzii kõrroo on saunaa ahjosõõ tõukattu ta on kahekorra (käänatult) saunaahju lükatud.
Vt. ka alakõrta, sekõrt, tõinkõrt, ühskõrt, üläkõrta
Vt. ka kõrraa, kõrraakaa, kõrralta¹, kõrrassi, kõrraza