[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kõlvata K L P M Lu J kõlvõt J-Tsv. kõlvataɢ I kelvata (Ku Kr), pr kõlpaan K L P M Lu J kõlpan J kelpaan Ku, 3. p kalpap Kr, imperf kõlpazi ~ kõlpaᴢ Lu kõlpõᴢ J
1. kõlvata; sobida; (ära) tasuda | vn годиться, пригодиться; подходить, подойти; стоить
L se irsi ep kõlvannu kuhõiᴅ see palk ei kõlvanud kuhugi
K umalikkaad mehed evät kõlpaa töhee purjus mehed ei kõlba tööle
Lu miε en kõlpaa tejjee parvõõ ma ei kõlba teie hulka
Lu elä soo [= soovi] tõizõl sitä, mikä enell ep kõlpaa vs ära soovi teisele seda, mis enesele ei kõlba
Lu sitä süükkiä kõlpaap süüvvä seda sööki kõlbab süüa
M tuflid evät kõlvannuuᴅ kingad ei sobinud
J kõlpaapko sõrmus sõrmõõsõõ, tšätteesee õikaasõõ rl kas sobib sõrmus sõrme, kätte paremasse?
M paĺĺaa pääkaa ep kõlvannu tšävvä palja peaga ei sobinud käia
Lu küll kõlpaap kast talloa pittää küll tasub seda talu pidada
2. tohtida | vn сметь, посметь, разрешаться, разрешиться
I ep kõlpaag antaaɢ näilee rõhgaa tölmääɢ ei tohi lasta neil palju vallatleda
I ep kõlpaaɢ heitüttääɢ tõissa inehmissä ei tohi heidutada teist inimest
I tüü piäb lõpõttaaɢ, kot̆too ep kõlpaaɢ mennäɢ töö tuleb lõpetada, (enne) ei tohi koju minna
■
I ilma soolatag ep kõlpaag el̆lääɢ ilma soolata ei saa elada