[VOT] Vadja keele sõnaraamat

jõutua K-Al. P M Lu J (K-Ahl. Kõ-Len.) jõutuaɢ I jeutua Kett. P (R-Eur. Kõ-Len.) joutua Lu Li Ra J Ku (R-Lön. M Ja-Len.) joutuaɢ I, pr jõvvun P M Lu J jevvun Kett. jovvun Lu Li Ra J Ku jouvvun Lu Ku jõvvuu I, imperf jõutuzin P Lu J joutuzin Lu Li J jõutujõõ ~ jõutujõ I
1. jõuda, (kohale) jõuda | vn успевать, успеть, подоспевать, подоспеть
P menin müümää, en jõutunud näüttää, ühie kõrraakaa kõikk vietii läksin müüma, ei jõudnud näidata(gi), ühe korraga viidi kõik (ära)
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga endal (kodus) korda ei ole
Lu siä siso sitšäli, miä täti tätšäli, ühtee parvõõ jovvumma. pollee nauhaᴅ mõist sina, õde, sealtkaudu, mina, tädi, siitkaudu, ühtekokku jõuame? – Põlle paelad
I miä jõutujõõ minutti minuttiisõõ ma jõudsin minutipealt (kohale)
J jovvu tšiirep appi tule (jõua) kiiremini appi!
J jõvvu rutto, kanna päält (Tsv.) tule (jõua) ruttu, kannapealt
2. edeneda, edasi minna | vn спориться, продвигаться, продвинуться
Lu võõnoin inemin ain kopizõb vaa, tüü eb jouvvu aeglane inimene alati vaid kohmitseb, töö ei edene
J ep kuile õõ tüül jõutumiss millegipärast töö ei edene
J väsünnü inimin kui tšiire ni ruta, matk ain eb jovvu väsinud inimene, kuidas (kui kiiresti) ka ei rutta, tee(kond) ikka ei edene
Ra oroi joχsi, matka joutu rl täkuke jooksis, tee edenes
3. valmida, valmis saada | vn поспевать, поспеть, созревать, созреть
M mettsä marjad jõutuvad iiĺiässi metsamarjad valmivad eliapäevaks
M kõõz on tšülmä suvi, sis panidorad eväd jõvvu kui on külm suvi, siis tomatid ei valmi
M läntü veel bõõ jõutunnu hapupiim pole veel päris hapu
M leiväd jo ahjoza jõutuvaᴅ, tšühseväᴅ leivad saavad ahjus juba valmis, küpsevad
M sauna jõutu jo valmiissi saun on juba valmis (= köetud)
4. sattuda | vn попадать, попасть
Li kui nämät sihee jovvuttii kuidas nemad sinna sattusid?
Lu üvvää ettsi, a pahõpaa joutu kk otsis head, aga sattus halvemasse (= sattus vihma käest räästa alla)
Lu suõssa peltšäᴢ, a karullõ joutu kk kartis hunti, aga sattus karule
L babuška pahaa jältšiill joutu eideke eksis ära (sattus vanakurja jälgedele)
■
J nok, kui siä eläᴅ (jõvvuᴅ) noh, kuidas sa elad?
J näd jo vanassi jõutuzin näed, olen juba vanaks jäänud
Ku ei jovvu meelee ei tule meelde.
Vt. ka jõutaa, jõutoa