[VOT] Vadja keele sõnaraamat

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

hülgätä Ja-Len. Lu (Kett. K L M Kõ Li J) hülgetä M Lu J hülgete J hülgätäɢ ~ hülǵätäɢ ~ hülgetäɢ I hüllätä K L P M Kõ hülätä (M-Set. Ku) üllätä M (K-Ahl. R-Lön.) ülätä J üĺĺätä (J-Must.), pr hülkään Kett. K M Kõ Lu J hülkeän M Lu hülkää I ülkään K-Ahl. M, imperf hülkäzin P Lu hülkezin Lu J hülkäzii I
1. maha jätta, hüljata | vn покидать, покинуть; бросать, бросить; отвергать, отвергнуть
M elä ülkää emoittasi rl ära hülga oma emakest
Lu miä hülkäzin õmaa noorikaa, kummaakaa guĺaitin ma jätsin maha oma pruudi, kellega kurameerisin
J neet üĺĺättii kõhallaa võrkot, ja lähettii tämä kaa (Must. 155) need jätsid otsekohe võrgud maha ja läksid temaga (kaasa)
M kasõ tšeeli jo meill on hülgättü, kõikk noorõt pajattavad ven̆näässi see (= vadja) keel on meil juba maha jäetud, kõik noored räägivad vene keelt
Ku mejjee lehmät kaikkinee jo hülätt́śii maitᴜ vällää meie lehmad jäid juba päris kinni (jätsid piima ära)
2. järele jätta (ka impers.), (midagi) pooleli jätta | vn переставать, перестать (также безл.)
J hülgetka, em või ted́d́e viŋkua kuunõll jätke järele, ma ei või teie vingumist kuulata
K siz miä hülkään viinaa juomizõssa siis ma lakkan viina joomast
M vihma hülki sat̆taamassa vihm lakkas sadamast
I hülkäär rääkumaa jäta karjumine järele!
M hülkääʙ vaivattaa lakkab valutamast
I kõlmõtšümmettä vootta on, ku hülǵättii tšävväb beesedaza kolmkümmend aastat on (sellest möödas), kui lakati käimast istjatse(i)l
K hüllättii praaznikka lõpetati püha pidamine (lakati püha pidamast)
Lu sato hülkäᴢ ~ sato loppu (vihma)sadu lakkas
Li vaivõtti mitä vaivõtti de nii hülkäzi valutas mis valutas ja nii (iseenesest) lakkaski (valutamast)
Lu ep piä tüütä hülgetä ei tohi tööd pooleli jätta
Lu ku röihtölöitäʙ, siiᴢ hülkääʙ kui ajab röhitsema, siis lakkab (valu)
3. seljast, jalast ära võtta (rõivaid, jalatseid) | vn снимать, снять (одежду, обувь)
J hülkä tširppuin tšiutto päält väĺĺä võta kirbune (= kirpe täis) särk seljast ära
I saappaat miε hülkäzii jalgass poiᴢ saapad ma võtsin jalast ära
I õhtogona piäʙ sõvaᴅ kõittši hülgätäɢ õhtul tuleb kõik rõivad seljast ära võtta
I hülkäzii enessä pinžak̆kaa võtsin endal pintsaku seljast
J hülkäb ene võtab enese riidest lahti


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur