[VOT] Vadja keele sõnaraamat

huima¹: huim J-Tsv., g huimaa J = huimatuᴢ

huima² M Lu J huimõ ~ huim Lu, g huimaa Lu
1. metsik, äge, taltsutamatu, pöörane, meeletu | vn буйный, безудержный, отчаянный
J se on huima inimin see on äge inimene
Lu minuu ženiχa õli huima ajamaa minu peigmees oli pöörane kihutama
J huimõss pääss ägedast peast
2. kiire, väle | vn быстрый, резвый
M jõgõza on huima virta jões on kiire vool
Lu huim õpõn kiire hobune
Lu oh-oh, kui on huimõ johsõmaa: johzõʙ nii, što jalgõd evät tappa mahhaa ohoh, kui väle jooksma: jookseb nii, et jalad ei puutu maha

huimaa ~ huima Li = huimassi
a ku siä huimaa kazvoᴅ no küll sina kasvad kiiresti!