[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hiuttaa Lu Ra J (Li), pr hiutan Lu Ra J hiutõn Lu Li, imperf hiutin Lu Li Ra J
1. ihuda, teritada | vn точить, наточить, вострить, навострить
Lu kuras piäp hiuttaa, terävä siz leeʙ nuga tuleb ihuda, siis saab teravaks
Lu kurassa hiutõtaa luiskaasõõ, a luizgaakaa hiutõtaa vikahtõja nuga teritatakse vastu luisku, aga luisuga teritatakse vikateid
Lu napilkaakaa hiutõtaa sahoja, tširvejä, saksia viiliga teritatakse saage, kirveid, kääre
J pöörääkaa hiuttaa käiaga teritada
2. küürida, nühkida, hõõruda | vn тереть, растирать, мыть
Lu miä hiutan tuutikokaa asujõ i lavõzii ma küürin nuustikuga anumaid ja pinke
Lu metlakaa maa hiutõttii i porokaa virutõttii põrand küüriti luuaga ja loputati lehelisega
Lu ann miä hiutõn siltä seltšää las ma küürin (saunas) sul selga
Li eb õõ, što hiutiᴅ hiutid de puzõrtid de taaᴢ (pesupesemisel) ei ole (nii), et nühkisid, nühkisid (natuke) ja väänasid ja taas (uus pesutükk kätte)
Lu kana munaa rikoᴅ, paaᴅ miskaa, hiutaᴅ senee ühtee teed (kana)muna katki, paned kaussi, hõõrud selle kokku
■
Ra ep piä hiuttaa ampait tõizõõ päälee, elä siivolla ei pea ihuma hambaid teise peale, ela korralikult.
Vt. ka hitoa