[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hattu L P M Kõ Ja-Len. Lu Li Ra J I χattu L P Kõ J, g hatuu L P M Lu Li Ra J χatuu P J hat̆tuu I müts; talvemüts | vn шапка; зимняя шапка
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
Kõ se õli sünti suur, ku mees sei hattu pääᴢ see oli suur patt, kui mees sõi, müts peas
M võtõtti päässä hattu vällää võeti peast müts ära
M meessä möö i hattu kk mehe järgi ka müts
P talvõl pitääss hattua, suvõl furaškaa talvel kantakse talvemütsi, suvel nokkmütsi
L fomkann võtõttii χatuᴅ, pantii seinεä naglaa rippumaa toomapäeval võeti talvemütsid (peast), pandi seinale varna rippuma
M naisii hattu tehäᴢ, pannaz vatu alussõõkaa tehakse naiste (talve)müts, pannakse (alla) vatt voodriga
J talvi hattu on õmmõltu valka jänesee nahgõss talvemüts on õmmeldud valge jänese nahast
Lu tšesä hattu suvemüts
J raut hattu kiiver
L nellä miessä sõisovad ühie hatuu alla. kas on lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all? – See on laud
Lu niku hatull päätä müü lüütü kk nagu mütsiga vastu pead löödud (= loll, napakas)
Kõ papii χattu paikkoi täünä. saunaa ahjo mõist papi müts, paiku täis? – Sauna ahi
Lu itä veha, kase on valkaa i mussa keppi, a kase hattu onõ kõik mussa idatooder (= madalikust idapoolne meremärk), see on valge- ja mustavöödiline kepp (valge ja must kepp), aga see „müts” (= ülemine osa) on kõik must
■
M tämä on niku tuuli hattu, täm̆mää tšäezä rahad evät kestä ta on nagu tuulepea, tema käes raha ei püsi.
Vt. ka karvahattu, tormi-hattu, tuulihattu