Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
entine M Kõ Lu Li Ra J I (Kett. L Ja-Len.) entinee K-Ahl. entin P M Kõ Lu Ra entiin J-Tsv. ent́śine Ku, g entizee M Lu J entize ~ entiizee ~ entiize J endine, endisaegne, muistne | vn прежний, былой, давний, старинный
Ra a entin susi nõis emälampaassi (lastemängus:) aga endine „hunt” hakkas „emalambaks”
Kõ mikäleb entin võropaikka on siäl mingi endine ohvripaik on seal
M kannii entin vätši piettii püh̆hää nõnda pidas endisaegne rahvas paastu
Lu se õli võtõttu mokoma entin mooda oli võetud niisugune endisaegne komme
I entiiᴢ laadgad õlivaᴅ puulaadgaᴅ endisaegsed kausid olid puukausid
Lu pänni, se on entine sõna, ihan, ihan entine sõna {p.} see on endisaegne sõna, täiesti, täiesti endisaegne sõna
Lu entine vad́d́alain endisaegne vadjalane
■
Lu ku bõõ tarkka meeᴢ, sitä jutõllaa epo entine kui pole tark mees, (siis) öeldakse tema kohta: vanaaegne (= arenematu, vananenud mõtteviisiga).
Vt. ka epo-entine