Sõnaraamatust • Lisamaterjalid • @tagasiside • |
Leitud 1 artikkel
aro K-Ahl. P M Kõ S Lu Li Ra J-Tsv. I (Ränk R) Арро Tum., g aroo P M S Lu Li J aruo R P ar̆roo M I aro Lu J reha | vn грабли
J einää arota arokaa heina riisutakse rehaga
M arossa tuõvaᴅ vesizeᴅ villiᴅ tšät̆tee rehast tulevad (riisumisel) rakud (vesivillid) kätte
I einää piεb ar̆roo päällä kuivattaaɢ kk (vihmasel heinaajal öeldi:) heina peab reha peal kuivatama
Lu arol pannaa ühstõiššõmõd i kõlmõttõiššõmõt piitä rehale pannakse üksteist või (ja) kolmteist pulka
I arolla ühtä ammassa eb õõɢ rehal puudub üks pulk (ei ole üht pulka)
M arva aro harv reha
Lu riiga arookaa võtõttii õlki viĺjassa erii, heeno õlki, perrää tappamizõõ reherehaga võeti õled viljast välja, peened õled, pärast rehepeksmist
J aroo taakk einä rehatäis heina
Lu aro varsiije leikataa tševvääl varraa rehavarsi (= puid rehavarte jaoks) lõigatakse kevadel vara
I ar̆roo piiᴅ rehapulgad.
Vt. ka einäaro, rautaaro, riigaaro, rookaro, taraaro