[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alkaa K U L P M S Po Lu Li Ra J Ku (Kett. Kõ Ja-Al. Kr) alka J-Tsv. alkaaɢ I (Kl-Set.), pr algan K U L P M Kõ S Lu Li J algõn Li J algaa Kl, imperf algõn K M algin Lu Li J algõ Kl
1. hakata (ka impers.); alata, alustada | vn начинать, начать (также безл.)
U algan tänänn õlutt tšihuttaa hakkan täna õlut tegema
J nahka algap tšiskaussa nahk hakkab kestendama
P minua algab janottaa jo mul hakkab juba janu
J algõp sooja tehä (ilm) hakkab soojenema
J alkõizin tüüt tehä, da en tää kui alka hakkasin tööd tegema, aga ei tea, kuidas alata
J algõttu tüü tahob lõpõttõmiss alustatud töö tahab lõpetamist
Kõ jürt inn õli karjaa alkaminõ jüripäeval oli karja(skäimise) alustamine
Lu miä nõizõn alkamaa alõss ma hakkan kinnast looma (alustama)
M leipä on algattu leib on alustatud (= leivast on juba lõigatud)
2. alata; sugeneda, tekkida | vn начинаться, начаться; зачинаться
K issutalod ümpär talvimiikkulaa alkõvaᴅ istjatsed (= noorte õhtused koosistumised talviti) algasid talvise nigulapäeva paiku
I räštogona alkõvat svädgaᴅ, i õlivad veerissiεssaakk jõulude ajal algasid talistepühad ja olid kolmekuningapäevani
J kui va alki põlo, nii müü hüppezimm üleᴢ nii kui algas tulekahju, nii me hüppasime üles
M näd jo alkaas pikkaraizõd õunaᴅ näe, juba tekivad väikesed õunad.
Vt. ka alkaussa, alkoa, alkuussa