[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ajõlla Kett. K M Lu Li Ra J (P Kõ) ajella (R-Eur. R-Reg.) ajõll J-Tsv. ajõllaɢ I (vdjI), pr ajõlõn K P M Kõ Lu J ajõõn M Lu ajõlõõ vdjI, imperf ajõlin M Lu ajõlii I frekv
1. (kedagi liikvele, ära, eemale) ajada, (kuhugi) minema sundida | vn гнать, погонять, сгонять, отгонять
I müü koloviškailla ajõlimmas sus̆sia me ajasime tuletukkidega hunte (eemale)
P menimmä mettsää offotalõõ õravoi tappamaasõõ, ajõlõmma puissa vällää läksime metsa jahile, oravaid tapma, ajama (neid) puude otsast ära
M opõzii ajõllaz nii kaugaa kui läheb viĺĺa vällää õlgõssa hobuseid aetakse (rehepeksul) ringi nii kaua, kuni vili läheb kõrre küljest lahti
M õlgõd ajõltii kõik kujalõõ õled aeti kõik (rehetoast) välja
2. taga ajada, püüda | vn гнаться, гоняться
P menimmä põõsai müö ajõlõmaa lintuita läksime põõsastesse linde taga ajama (püüdma)
J ajõli vargõss takka ajas varast taga
Kõ noori pojo, kõrvatakuzõd märjäᴅ, a tütteriä jo ajõlõp tak̆kaa noor poiss, (endal) kõrvatagused märjad, aga juba ajab tüdrukuid taga
3. sõita, kihutada; (edasi-tagasi) joosta | vn ехать, ездить, мчаться; бегать (туда-сюда)
I sinneg ajõli petterissä paĺĺo vättšiä sinna sõitis Peterburist palju rahvast
M meez ajõli suudnalla merellä mees sõitis laevaga merel
J elka ajõlka nii kõvassi opõiziika, väzütteett ärge kihutage nii kõvasti hobustega, väsitate (nad ära)
Lu domovikk on lehmää selleᴢ i ajõlõb lehmääkaa õvvõa müütele majahaldjas on lehma seljas ja kihutab lehmaga mööda õue (ringi)
M laska ain ajõlõʙ, a vällää ep saa nirk aina jookseb (edasi-tagasi), aga (laudast) välja ei saa
■
M ku on kalpõa maa, sis piäʙ äessää kõlmõlta piiltä: ajõlõᴅ, ajõlõᴅ kõiɢ rissii rassii kui on kõva maa, siis tuleb äestada kolm korda: ajad, ajad (= äestad) kõik risti-rästi (üle)