[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aho Ränk M Lu Li Ra J I (Ma), g ahoo Ra J ah̆hoo M aho J-Tsv.
1. kesa; sööt, jäätmaa | vn пар; перелог, залежь
M maa õli üh̆hee suv̆võõ ahonn maa oli ühe suve kesaks
M aho, ahomaa, se maa on jätettü ahossi. aho, se niku ookaaʙ, a per̆rää taas tšüntääᴢ sööt, see maa on jäetud söödiks. Sööt, see nagu puhkab, aga pärast (= kunagi) taas küntakse
I meilä eellä õlivaᴅ nurmõd üvät tehtüüᴅ, siiz jätettii ahossiɢ, kazvi roho meil olid enne head põllud tehtud, siis jäeti sööti (jäätmaaks), kasvas rohi
2. (kuiv) metsalagendik | vn (сухая) лесная прогалина, лесная поляна
Lu ku metsää süämmez on lakkia paikka, siiz jutõllaa mettsä aho kui metsa sees on lage koht, siis öeldakse metsalagendik
Lu mettsäz on aho, metts-aho, ku on kõrkaa kõhta, ku on matala kõhta, jutõlla uitto metsas on lagendik, metsalagendik, kui on kõrge koht, (aga) kui on madal koht, öeldakse lodu (oit).
Vt. ka mettsäaho, rüizaho