[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aara Kett. K-Ahl. P M Lu Li Ra J aar J-Tsv. haara Li J, g aaraa P M Li J aara J-Tsv. haaraa J
1. haru | vn развилина, конец, зубец
M valokokka on kah̆hõõkaa aaraaɢ sõnnikuhark on kahe haruga
M põdraa sarvõll ühs aara jõka voosi lis̆säüʙ põdra sarvele lisandub igal aastal üks haru
J suur tormi katko puu aarõᴅ suur torm murdis puu harud
Li astragaa aaraᴅ ahingu harud
P uffatkaa aara potihargi haru
J tee haara teeharu
M viskaa kase vesi teen aaroilõ, näät kuza meep tee jõka poolõõ viska see vesi ristteele, näed, kus tee läheb igale poole
2. pl, fig jalad, harud | vn ноги
J viroo risilee rivatta tanssiziᴅ, harottõlit haarojaᴢ rl eesti ristile ilma sääremähis(t)eta tantsisid, ajasid laiali oma harusid (= jalgu)
Lu issuus kahzii aaroo seltšää i lähs kottoo istus kaksiratsi selga ja läks koju
3. hark | vn развилка
Lu seinää õli tehtü ravvõssa mokoma aara, sihee vällii pantii päre seina oli tehtud rauast niisugune hark, selle vahele pandi peerg.
Vt. ka tee-aara