[VOT] Vatjan kielen sanakirja

õluᴅ Kett. K U L P M Kõ S Po Lu I Ma Ko (Al. J-Must. vdjI) õlut Ränk K-Ahl. M-Set. õlu [< e?] K J-Tsv. oluᴅ Lu Li Ra J öllut Kr O͡Eлутъ Tum., g õluu Al. Kett. K U L P M õl̆luu M I Ma õlluu S Po Lu I oluu Lu Li J olluu Lu Li olu J-Tsv. õlloo Ko õluõõ K-Al. J õlu | vn пиво; I tšihutattuk kõittši õlluuᴅ, viinaᴅ, piirgat tšühsetättüüt kõittši (pühadeks olid) tehtud kõik õlled, viinad (olid ostetud), pirukad puha küpsetatud; L jõka tšüläš tšihutõttii õlutta igas külas tehti õlut; Li kõõs tuli jürtši, siis kopitõttii kappa linnõssõ end́essä; naizõd vaa tšihutõttii olutta kui tuli jüripäev, siis koguti kapp linnaseid inimese kohta; ainult naised tegid (jüripäevaks) õlut; Lu olutta ku tšihutõtaa, järestää johzõb viire, viireesee pannaa hiivaa, viire nõizõp tšäümää, siis tulõb oluᴅ kui õlut pruulitakse, (siis) algul jookseb virre, virdesse pannakse pärmi, virre hakkab käima, siis tuleb(ki) õlu; J veelko(se) om pantu olusõõ tšäüttšiä kas õllesse on pandud pärmi?; J siiz nõizõn latomaa oluttõ siis hakkan õlut käima seadma (= hakkan õlleaineid, s.t. linnaseid, humalaid, vett jm. nõrutamisastjasse panema); M pappi õlun svätittii papp pühitses õlle; Lu ku pulmad õltii, siz ain kolkiikaa jagõttii olutta, eestää viina meni eez aina, sis kolkki meni räätüä müü peräᴢ (pulmakomme:) kui pulmad olid, siis õlut jagati ikka kapaga, kõigepealt läks viin ikka ees, siis õllekapp läks rida mööda järele; Po suurussavad õlluukaa võtavad suurust (= einet) õllega; S joottaaz viinall i õlluul joodetakse viina ja õlut; I tämä jõi kõikõõ õl̆luu ta jõi kogu õlle ära; M õlut kõik lõppu, tünner tühjä, jäiväd ühed iivaᴅ õlu lõppes, vaat tühi, (järele) jäi ainult pärm; J olutta keitettii, perää oluu jäi taari, taari juutii, perä lehmille süütettii pruuliti õlut, pärast õlut jäi (vaati) taar, taar(gi) joodi ära, (õlle) pära söödeti lehmadele; J viinad on tootu viromaal-tõ, oluõd õmaltõ maaltõ rl. viinad on toodud Virumaalt, õlled omalt maalt; P ühez astiaza oŋ kahõllaiss õlutta. se on kanaa muna mõist. ühes vaadis on kahesugust õlut? – See on kanamuna; P saab ŕumkaa viinaa vai kahs, i stokanaa kahs õlutta saab pitsi viina või kaks, ja kaks klaasi õlut; Lu luikkamuz olutta lonks õlut; Lu juun pari olutta joon paar (pudelit) õlut; U õluu tšihuttamine ~ J oluu keittemin õlle pruulimine; J olu keittejõ õllepruulija; K üvä õlu [sic!] hea õlu; Li vätševä oluᴅ, lei pruntit poiᴢ, vaĺĺud olluuᴅ vägev õlu, lõi (vaadil) prundid (eest) ära, valjud (~ kanged) õlled; K laŋgokkooni kullakkooni tulkaa meilee võõraziise on meillä tšüssä mettä aznutta õlutta rl. mu languke, mu kullake, tulge meile külla, meil on valminud mett, selget (settinud) õlut; K iiva asõõp põhjaa jääp sirkõa õluᴅ pärm settib põhja, jääb selge õlu; I maistam minuu õlutta maitse mu õlut!; K L viinaa näpisin, õlutta jõin viina võtsin natuke, õlut jõin; J vältšähtünnü oluᴅ lahtunud õlu; Li naizõt tšihutattii ühteizolutta, ühteissä olutta jürtšin naised tegid jüripäeval ühisõlut; Lu õssu olud on karkaa, koto olud on üvä poeõlu (ostetud õlu) on kibe, koduõlu on hea; J siiz leep perä oluᴅ ~ U siiz leep peräkko õluᴅ siis tuleb päraõlu; M õl̆luu aisu ~ K õluõõ aisu (Al. 53) õlle lõhn
M õl̆luu virrez on ilma iivaa õllevirre on ilma pärmita
Kett. õluu virre ~ Ra olud virre õlle virre
Lu olut pannaa olud astjaasõõ tšäümää õlu pannakse käimatõrde käima
M õlut tünneri õllevaat
M õlut kolt-tši õli pitšääkaa rutškaakaa õllekapp oli pika varrega
Lu olut kolkki õllekapp
M sitä aŋkua, mizel tšiv̆viä piti võttaa tulõssa, sita kutsõttii õlud aŋko seda hangu, millega tuli kive tulest (= ahjust) välja võtta (õllevee keetmiseks käimatõrres), seda kutsuti õllehang(uks)
L pienez rud́d́az õli õlut praaznikka pädrä Väike-Rudjas oli õllepüha(ks) peetripäev.
Vt. ka peräkkoõluᴅ, pää-õluᴅ, tšäütezõluᴅ, tšüläõluᴅ, ühteizoluᴅ