[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

krõgistama krõgistama IisR Urv, -mma Har, -eme San krabistama, ragistama, krõbistama Krõgistas `vähki `süüa IisR; iir krõgist `koski San; [ta] om siin kõ̭iḱ kombuʔ ärʔ krõgistanu Urv; mi‿sa tanh krõgistat, ma ei kuulõʔ, kas imä hõigaśs vai Har Vrd rõgistama

kõgistama kõgistama Saa Trv Nõo, -em(e) Hls kõginat tekitama akas munadega kõgistama Saa; kana kõgistava Trv; ku ta (nurmkana) sis `kõrri laseb või kõgisteb, poja tuleve judinen manu Hls; ma kuuli, et `kiägi kõgistab (naerab) köögin Nõo Vrd kõgisema

lõgistama lõgist|ama IisR Pöi Muh spor L, Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Trv Puh Nõo Kam, -amma Har Rõu Plv, -eme Hls San, -õmmõ Krl, lögistama Jäm Khk Pha Rei
1. lõginat tekitades, lõginal midagi tegema; lõgiseda laskma a. Lõgistasin vana `kerstu lukku `lahti IisR; kes seal lõgistab ukse taga Muh; mis sa lõgistad uksest Tõs; Lõgistab juba masinaga põllal Khn; lõgistas oma pius lusikid Tor; tuul akas siivert lõgistama; vahel tuleb [uks] lõgistes peris `kergesti `lahti Saa; lõgistas ust, aga ei suand tuppa Koe; lõgissad ust, et tule ti̬i̬ `laśti Kod; lõgistap väiste-kahveldega Trv; mia lõgiste lusikid Hls; ma lõgista sõni ku‿ma `sissi saa San; mis sa lõgistõt lohitsid Krl; mis sa `tühja `kauśsi `mü̬ü̬dä lohedsaga lõgistat; `haigri lõgistass - - uma vasaragaʔ (toonekure nokaplaginast) Har; oĺl nii kańg lehm - - muidogu lõgiśt, seeniss ku uiss vallalõ tuĺl Plv || fig Lõgistap lõugu ja naarap Nõo Vrd klõgistamma, logistama b. (hammastest) lögistab `ambud Khk; Kui `purjus oli, siis akkas `ambud lõgistama Pöi; Koer oli nii kuri, lögistas `ambud Rei; külm paneb `ammud lõgistama Mär
Vrd lõdistama
2. lagistama Terve öhtu aina lögistasid (naljatasid ja naersid) Pha; lõgistas `naeru VJg

*nõgistama nõgissama Kod, nõgisteme Krk tahmuma alumii·nium pot́t nõgissab - - tuleb `pessä Kod; ärä nõgistet ku nõeunik Krk Vrd nõgistuma

prõgistama prõgist|ama IisR Mär Kse Tõs Koe Iis Trm Puh Vas, -eme San prõginat tekitama Mis‿säl `patrikus prõgistab IisR; prõgistab - - päävä lille `seemnid `süia Mär; prõgistas papert Tõs; peni prõgistap leivä koorikut Puh

ragistama ragist|ama Kuu VNg IisR Jäm Khk Pöi Muh Mar Mär Kse Mih Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe Iis Trm Plt KJn Trv Puh, -amma Vai Vas, -eme Hls Krk(-em)

1. raginat tekitama; midagi raginal tegema `tormi ragista kadust ja puid VNg; Ragistab `pähklid `süia IisR; akkasivad ragistamma `püssü Vai; kadagad ragistavad pöleda; söńn ragistab pöösaste sihes Khk; `Ööse magades ragistas ammastega nõnda mis irmus Pöi; obu ragistab [ketiga] `ühte `järge Muh; tuul ragistab koa vahest `puude sees, kui sügise `kange tuul oo Mar; ragistab viha pärast `ambaid Kse; mees ragistas ukse kallal Tor; metssiad akasid tamme all tõrusid ragistama Saa; ragistavad `ammaid Ris; poisid ragistavad `metsas JMd; koer ragistab `konti närida Trm; ragistab metsas puid Plt; ragistap `pähkle `sü̬ü̬mist Trv; ei tää, mis na sääl ragisteve Hls; temä ragist puu`osse maha Puh; ragistagu‿iʔ neid luid Vai || rassima, rahmeldama Kui nad öhe tõsise päeva seal ragistavad, siis on `valmis koa (küttepuudest) Pöi

2. riidlema, tülitsema; pragama Va äge on `teine, `mutku akkab ragistama `teiste `kallal IisR; küll nee aga ragistasid Muh; mo ema oli `kangeste `neoke oolas, ragistas `meitega, kui ei ond sedasi, nagu `õigus olass ond Mih; muudku võttiss ragistada Trv; ragisteme vahel äräde, sõss lää üle jälle Krk

Vrd pragistama, rägistama