[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leil leil g leili S L KPõ Iis Lai, `leili R(excl Kuu Vai; n `leili VNg); löil Rei Phl Vig Var, g löili Jäm Tõs; löül (`löülü) g `löülü Kuu VNg Vai
1. kuumale kerisele visatud veest tekkiv aur palav kui `sauna `löülüss; tuleb `suure kohinaga sidä `löülü Kuu; `ütlen vanamorile: `viska `leili Lüg; tänä `saunas on üvä `löülü, üväst on küdetü Vai; `eitas nii pailu `leili, et karvad olid köveras Khk; üks tahab `kanged `leili, teine `nörka Vll; `jätku jumal leilile Muh; roudkibid oo leili `andmese jäuks kerisel Rid; täna oo `saunes ea leil Mär; `leili vähä, `viska vett kerisele Nis; koda oli koa nihuke pala, et kui oleks `leili visand ehk oleks susisend Juu; ma jäin leili kätte päris uemaseks JMd; visati `leili kerisele kuda `keegi kannatas Koe; mina tahan ikke kohe `iadki `leili, vähesest mina sua kedagi Kad || fig hais juo sa lasid `jälle seda va `leili mu nenä `alle Lüg; aga nüüd `viskas paha `leili (peeretas) Jõh
2. kiirus, rutt; tamp, mahv küll sene tüö juures sai ka `löülü nähä Vai; Mannil oo selle mehele minemisega seike leil peel Kaa; Taal oli `sõuke leil peal, et seda‿s saa aru, kus ta selle leiliga tuli ja kus ta läks; Seal (tööl) sai ikka `leili küll Pöi; leilis 1. kiirustamas, kibelemas Ku sigul `porsad olid - - no küll `neiega sai igä `löülüs siel alade `olla Kuu; küll ma õlin `leilis, `tahtsin senest `asjast `lahti `saada Lüg 2. hädas peremed olid `leilis küll, kel ei old ea tüö nõu, said `peksu koa viel HJn
Vrd lein2, lõun