[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leede1 leede Hlj/`l-/ Var, g `leete KJn, `li̬i̬te T V(n -eʔ; -ii-; n leed́eʔ Se); n, g leede Krk Hel(g `l-); leedeh g `liit́e Se; liede g `liete Trm(n liedes), `li̬i̬te Kod(n liäde); `liede(s) g `liete Kuu Hlj VNg(n `lietes) Lüg
1. liivaseljandika. (madal) liivane koht veekogus `Katsumme ehk `saamme sield `lieteje vaheld `randa Kuu; `lietelt sain `kolme `naelase `lesta Hlj; kivide ja `liete pääl nad (lained) `murravad VNg; liedete vahel sügavad kõhad on juomad Trm; kolmed `li̬i̬ted one järve servän, siis akab sügäv põhi; `poeskesed ujovad `sinna kolmande `li̬i̬tite `piäle Kod; leedeʔ [on] nigu saarõkõnõ; ma˽sõidi `paŕviga, vesi oĺl `väikesess jäänüʔ, oĺl suuŕ laǵa paŕv, jäi `li̬i̬te pääle kińniʔ Har; `li̬i̬te pääl om hää tsukõldaʔ Rõu; taa om `li̬i̬tene jäŕv, kõ̭iḱ leede˽liiv, `li̬i̬te pääl olõ õi˽`vähki Vas; liideʔ śjoo lätt `kavvõ `järve vai `merde, kõe olõ‿iʔ süvä kotuss, vett muž́a põĺvini Lut Vrd lee2 b. (maismaal) rannajäär ajab `lieted üles Trm; järve `vi̬i̬rne leede, `li̬i̬te liiv, mes vesi `väĺlä `uhtnu Ran; ütelpu̬u̬l ekõ om leedeʔ, tõsõlpu̬u̬l om äkki peŕv, egi om sinna `li̬i̬te `ussõ visanu Har; siin om jäŕv kah, leedeʔ veereh, siin hüä `mõskaʔ Vas
2. vesiliiv; liivakas savi leede all om kõva põhi, mis vett läbi ei lase Krk; `lasti kraav kajude, `alli leedet tulli `väĺlä; punane leede om `roste segune Hel; kos om serände `valge savi, toda üteldäss vana igävene leede, plańk savi; siss tule üits kuus `tolli leede kõrd, siss tule `seĺge pae Ote; leedeʔ om iks inämbüsi liivasegämäne, sääne `vaĺkjass kõllanõ Kan; leedeʔ, vesiliiv, alt vett täüs, läteʔ ligidal Rõu; leedeʔ um sääre penikene kraaḿ, sõmõrat timäl ei olõʔ, tu̬u̬ hoit `hindä külmä `väegaʔ Plv; liivasegine leede Vas || liivane; savine leede põhjage maa, kaeva raav́ `sissi, aga ta vajoss kokku; Si̬i̬ ronu ei jõvva `tühjä `kolkigi vedäde, künnä sis vi̬i̬l leedet maad Krk Vrd leedeliiv
3. madal, soine, viljatu maa Sääl liiten ei kasva mitte midägi Nõo; leede om liḱe, mis vett `väĺlä aea; `li̬i̬te pääl `tükse vahel obõnõ `siśse vajoma Kam; leede om vägä vesitse põhjaga, ei ole üttegi `põhja Ote; määre vili no `leete pääl kassuʔ taht Kan; Ega˽riśtikhain eǵä maa pääl es kasuʔ, nigu˽`li̬i̬te ja liiva pääl tä külʔ es kasuʔ Rõu; õka `soŕti maad om: savvi, `liiva ja leedet, leedeʔ oĺl halv maa; lina iks taht inämp savist ja liivast maad, `li̬i̬te pääl aaśe kurõ`põlvõ Räp; leed́eʔ tu om õ̭ks kõhn maa, vesine leed́eʔ; `liit́e pääl saa ai suurt `saaki, `liit́e põ̭h́aga maa om halv maa; leedeh, põh́alda maa, tu ei piä väke Se
Vrd lees1