[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

lee1 lee Jäm LNg Kul Mär Vän Saa Ha spor I KLõ, lie R KPõ Iis Lai KJn tulease ahjusuu ees; kolle lie `lieme `keidab ja perand `lapse `oiab VNg; `reietua `ahju lies `keideti, nokkad ja `konksod õlid `püsti; vanal `ahjudel õli üks puha `lahtine lie, suits läks `reie tuppa Lüg; lies `keideti `ahju `kummi all Jõh; `tõmbas süöd `liede ribilägä Vai; paneb `leede kardulid `küpsema Mär; Lee tuli oĺli tares suure ahju suu pääl Saa; vanast keedeti pajaga lees, kui pliidit põld veel olemas Juu; `tõmmame ahjust süed `liede, paja `alla Kos; kaks pada oli ikke `kõrvi sial lies ja tuli põles all ja KuuK; `pańdi altuks `kinni, kui ahi oli küdend, siis akati lie pial süte pial `kietma Amb; kuoguga lie pial `kietsid, lie oli ahju suu alune JJn; meil oli lee nagu `enne vanasti oli - - sööd tõmmati `sõnna `sisse, sööd ja tuhk Tür; sial lie pial siis kui ahi ää `küöti, tõmmati süöd maha ja sial oli - - siis nihuke kook, kus `pańdi pada `otsa Koe; tõmmasime süöd `liede, kuok rippus sedasi `alla ja sies olid augud, kui `tahtsid pada madalamast `lasta, siis panid madalamasse `auku Kad; `lõuka kivi oli lie ligidal, selle peal istuti, lie peal kiedeti VJg; tule kaŕp [oli], kellega sai tuld `tuua külast, kui liest tuli ära `kustus Sim; vesi kieb lies Iis; tõmmasid sööd `leede Pal; lee on rehe tuas ahju ees ja mõnel on pliita ette `tehtud; [maa] oli nii kuiv, kõik oli nii nagu lie tuhk oli Lai; lee oli `tehtud paari teĺliskivi `kõrgune - - suur puu oli üle lee `pandud, puu koogud `sisse `pandud, `kookude otsas pada, sial siis keedeti `süia Plt Vrd leed, leede2
lee2 lee Jäm Jaa Pöi Muh Emm spor L(lie Khn)
1. liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee, sui on kuiv, `talvel ja töusu aal on vesi peal, paljas liiv, pole seal kiva üht Jaa; lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo; lähme aga lee `peale, siis saame `räimi; lest üteln koa, ma lähe `leele `liiva `sööma; laevad aavad lee `peale `kinni Muh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee, seal on nii madal ja liivane põhi Lih; kui meri möönab, on ulk maad puhas lee, päris liiv; lee põhi, kalad käivad `söömas, söövad lee naa urvikleses Var; lee - - sial ei ole kiva ega kedagi, ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal, aga nii madal ei ole, et ta veest `väĺla jääb Tõs; sii õigõ ĺõbõ lie põhe, kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand, ĺõbõ kõik; kus `siokõ liivanõ põhi ond, sie kutsutassõ lie Khn Vrd leede1, lees1
2. madal kallas oo lee, paadiga ei saa siit `kaldase `tulla Aud
lee3 lee Han PJg (värvusest) [ta] Oo `valged leed inimene, ema oli `musta leed; [ta] `Ostis `neukest punast leed rätikud eile Han; riie on `leekind või lee PJg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur