lee2leeJämJaaPöiMuhEmmsporL(lieKhn) 1.liivamadalik või liivase põhjaga koht meres; leede tuulega lee seisab kuiv Jäm; [Kõinastu ja Muhumaa] vahel on lee, sui on kuiv, `talvel ja töusu aal on vesi peal, paljas liiv, pole seal kiva ühtJaa; lee peal o madalam kut mõjalt vesi oo; lähme aga lee `peale, siis saame `räimi; lest üteln koa, ma lähe `leele `liiva `sööma; laevad aavad lee `peale `kinniMuh; [Matsalu] lahes on Pot́i lee, seal on nii madal ja liivane põhiLih; kui meri möönab, on ulk maad puhas lee, päris liiv; lee põhi, kalad käivad `söömas, söövad lee naa urviklesesVar; lee - - sial ei ole kiva ega kedagi, ilus libe liiv nõnna‿t. ta ka madal, aga nii madal ei ole, et ta veest `väĺla jääb Tõs; sii õigõ ĺõbõ lie põhe, kus on piinike peris puhas nagu siimendi parand, ĺõbõ kõik; kus `siokõ liivanõ põhi ond, sie kutsutassõ lie KhnVrdleede1, lees1 2.madal kallas oo lee, paadiga ei saa siit `kaldase `tullaAud