[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

laskuma `laskuma Khn JMd Koe Nõo Võn, -me Hls Krk, -mma V(- Krl)
1. a. allapoole liikuma, langema sai põlvõtõ `piäle maha `laskuda; aed peris maha lagun ja `laskun; seinäd `laskuvad ää; kui tuari põhja piäle `valgõ kord `laskub, siis sie kutsutassõ juuk Khn; `tõmmab vee jää alt ää, siis `laskub jää `alla Koe; köŕt om nivvete `pääle `laskunu; orasel roste tule `pääle, kõŕs `laskuss maha; lait́s olli ärä `lämbünü, emä olli latsel `pääle `laskunu; kaeva si̬i̬ sopik suurepess, sõss `laskuss `rohkep vett `sissi; ku är keedets, lubi `laskuss `põhja Krk; kuĺl `laskus `sinna korvi `pääle Võn; timä `pääle `laskunu [luupainaja] `väega rasõhõdõ Har; `loissu `lasku joʔ, ei˽tiiä˽kas jääss `ellu vai ei jääʔ Rõu || fig moka maha `laskunu, nõnda vihane Hls b. (kõhukast inimesest, ka tiinest loomast) `laskunu kehäge, ta om köhn, keha om suur, aab vedelt `sisse paĺlu; `laskunu märä, tu̬u̬b poja Hls; temä om `seante `laskunu kihage - - madalass `laskunu; vahel ütelts suure `maoge `lehmä, si̬i̬ va maha `laskun `maoge; ta oo maost laiass `laskunu, ta iki `poiga tu̬u̬ Krk || `riided on `laskun (välja veninud) Khn
2. kokku vajuma; fig lahjuma siĺmist ää `laskuma, kui inime `aige on Koe; ta om poistege käünü ümmer, siss om `laskunu `näoge Krk; alla ~ tagasi laskuma 1. alanema, taanduma leib on `alla `laskund JMd; vesi on `alla `laskund Koe; paistuss om tagasi `laskunuʔ Krl; sõ̭ss oĺl parass `leibä `kasta, ku kohetuss oĺl `alla `laskuno Räp; 2. vaibuma, järele andma Ammas valutab kõvaste, ei `lasku mitte tagasi; Ei massa neid külmänusi `pi̬i̬te kakku, kül na päevä pääle laskuva tagasi Nõo; ilm `laskuss tagasi, ku lätt sulalõ; ainaʔ omma˽tagasi `laskunu (krõbekuiv hein on pisut niiskunud) Urv; mi˽lehmäl oĺli kubõtõ hiireʔ üless ajanu, ma nika hõõri, ku `lasku tagasi Har; küĺm `lasku tagasi Rõu; mul oĺl edimält küleh suuŕ valo, nüüd inäp ei olõʔ, nakkass jo tagasi `laskumma Plv; ilm om tagasi `laskunu, `lämmämbäss lännüʔ Vas; maa tagase `laskoss, ku sulass Se || andestama, järele andma Kui ta ärä vihastap, siss ei lasku ta enämb tagasi Nõo
Vrd lasetama, laskma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur