laskma`laskmaeP(`lasmaSLK) eL(-meM), `laskemaR(-ieLüg) KhkMusKaa; da-inf `lastaHiLäK, lastaSaMuhPäTaPõVlPõM, `lassaR(`laskedaKuuJõh) JõeKViKIis, `laskaVllPöiMuhLHaLäI, `laskeKulVarAudSaaRapTaPõVlPõTrvPstT, `laskõʔV(-aʔVId); pr (ma) lasenR(`laskenJõe) KIis, lase(n) SL, las|eMT, -õ V, lahe(n) SaLäITaPõ; ipf (ma) lasi(n) RSNoaKulKPõIV(lažiLei), `laskinVai, `laski(n) (-śk-) JämAnsMuhPhlspor Ha, JMdAnnKod(laśkin) Hel, `laskesinJõeVNg, `laskesiKhkMus, `laskseOteRõnSanV/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, sporSaLä, MuhPhlLäsporK, PuhTMr, lassi(n) (-śs-) sporS, AudTrmMMgÄksTVLä, `lassi(n) (-śs-) SaLäMuhLHaLäJürAnnTürTrmLaiKLõTrvHlsTVLä, `laśseMOte, lahi(n) JämI 1.mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligiLüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liugumaVai; ta lahi mehed `lountseleJäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minnaKhk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsaMuh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassendKäi; lase ma tulen koaMar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koaMär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magadaTõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või lasebsee vähk mõni inimesel kaua eladaRis; `ootavähe, ma lasen kohe `veśki `käimaNis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahadJuu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu`kasvadaJMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasmaTür; lasi loomad paha `pealeKoe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei laseVMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi lahebMMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viiaKsi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea säälKJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täisKrk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kahRan; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või`laske ära pudenedaPuh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei`lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lasemagada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab arukõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisimanu `laskeOte; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔHar; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔRõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔVas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inneRäp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ`ussõLut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõikIisR; Meil nägu`väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laskaVas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskmavabastama – ReP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahtiHlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahtiLüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitkuIisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minnaVll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahtiMär; omigu siis `lassid koti suu `lahtiMih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pääAnn; lase silmad `lahtiIis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjanKod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahtiJõh; liimist `lahti `laskandKhk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassaLüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lastaJäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd metteVll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahtiJuu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laskaPal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laskeNõo || figviin laseb `lahti ammetistKul; valla(le) ~ vallalõ laskmavabastama – eL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa minemeHel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinäPuh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `vallaNõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laskeKam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallaleOte; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väegaHar; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔVas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aiguLut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `vallaNõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskmaHar 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔHar; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõSe; meelest laskmaunustama ega tohi seda sana`mielest `lassaHlj; kae, et sa meelest ärä ei laseHel; `mitmõ ao perästtimä meelest õi lasõʔSe; silmist laskmatähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandustMar; küll ta oid tat küll, ei saasilmist är lasta minnaKrk || figSaa‿isilmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se 2. a.korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `siltiVai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitadaPha; ma `lasksi omad `juussed ää `niitaMuh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tihaKse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagiKhn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmeldaKod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiassKrk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun ollaNõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśjuKrl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔVas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salgaHar; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbiSeb.kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltudaHlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädäLüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka kaVai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söidutaJäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudidaPöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tullaLNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süiaHan; lassi mind kapetad tehaAud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüiaRis; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karataJuu; lasin `tislari teha uued kapidAmb; lase laps magadaAnn; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käiaVil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnäKrk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedäNõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśtnaaśõl `mäńgi `hindägaʔVas; las ~ lah(e) ~ laa(soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siinKuu; laa `õlla `pääleLüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevadVai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii etKos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tuleAmb; las ma suan korra jalad `allaJMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüidVil; mis käperdat kassipojast, lase ollaTrv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelteKrk; Las sadade, saa magadeHel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läitsRan; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olliPuh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettäNõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔHar; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬dRõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täisVll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köiaAud; tie `kärmemast, lase kääd `käiaVJg; mine siis jalahe kätel käedäKod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia(ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiäJõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käiaLai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud kuaga ju̬u̬ ja laulaKrk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävväHel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔRäp; et lase (aga) käia ~ olla(kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käiaVNg; `Niisike `laadus mies et lase `käiaLüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga ollaKaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `ollaPöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga ollaMar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käiaKad; `Seande vimm om sehen, et lase ollaTrv 3.allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtindnii `kiiresti `alla `lassa `longaHlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alleVNg; Lasen `süämise vähä `alle `pualeJõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna etteVai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst mahalaseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidegaKhk; sönniku maha `laskmise kookKär; `ankrud `sisse `laskmaMus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `allaPhl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakseVän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa mahaAmb; lähen sõńnikud maha `laskmaJMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad mahaTür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakseKad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälleKsi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lasedPlt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest mahaRan; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisiPuh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä ollisääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilkNõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `allaVõn; nakame atust maha `laskmaKam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `allaRäp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud siseJõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskemaVNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüduPöi; teine teise päeva laseb `õngiMuh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisiHää; lasiaugust laseme nooda `sisseTrm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśseRan; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔSe || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har 4.kuhugi ajama a.juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä`vasta `päiväJõh; lasemo vene `randaVai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lastaKhk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suitstuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lastaRis; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskmaTrm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońtiRan; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb.panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasseMih; ma lähä `leiba`ahju `lasmaTõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahajuKod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüketlaskmalõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puoleLüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmineRei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastaseTõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastudTür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskmaKoe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laskaKod; ta `laskis pika lükkevaheKsi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jäguPlt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangalHls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisseOte; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembänHar; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisseVas; peru laskmatüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste`taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasepiluste peru takkaPuh 5.(puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga mahaVNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägiLüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskmaAns; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laskaTõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastuHää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastudKos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisseVMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasimaKod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kukuRõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skissHar; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔRäp 6. a.valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlutLüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lastiMuh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskmaMar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisseTõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati mahaKsi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuvaRõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paikaUrv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedäHar; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔRõu || fignutma kui lapsõli surd - - eks siis lase küll `silmavettLüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laskaMär; laseb siĺmist suhuTõs; lase silmist suhu egä päeKrk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnneVän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünälKod; siss `laśti `õnne, `laśtikõige enne ussaea `õnneTMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbiLüg; `klejontka ei lase `märgä läbiVai; kore maa, laseb vee ruttu läbiKhk; `paargu katus akab vett läbi `laskemaMus; paat́ `pihkab, laseb vett läbiMar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörtsJuu; keller laseb suurevihmaga vett `sisseTür; laseb tuult läbi niigu saraKoe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maaKrk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuuleläbi lasebRan; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbiNõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbiPlv || fig(mälust) se pea jo laseb läbi kut söölRei 2. figpillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaieLüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbiMär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigilKrk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppeNõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joostaHar || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi lasebHää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhnUrv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔLut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińniSim; aadrit ~ soont ~ verd laskmaveenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaieLüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soondKhk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `väljaPöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoksMar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśkpiä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olliKrk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laskeNõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmineRõu || fig(sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskmakupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskemaVai; kupumoorid lassid kuppuMuh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmeneKäi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppuVig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lastaJMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seestRõnb.pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vettVNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puudVll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtuKad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahelePst; `viŕtsi lastass pütsigugeKrkc.(kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tävahest nönda räŋŋast lasebKhk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu mahaKaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `allaPöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `allaMär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti lahebKod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorisesMuhd.jooma ma `lassi ühe lonksu `allaMuh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinalPlt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskmaviina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskmaIisR; raha kõik läbi lasnd eese kõristMar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ääTõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduseKod; puha läbi `lasken oma kurgustKrk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagistMar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teeseJuu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduseKode.puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbidJõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `pealeMar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesseMih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sissePal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhtiKrk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitusHel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putruUrv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vaheleHar; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsiRõu 7.häälitsema a.heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapseleLüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahtiKhk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `lauluPöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna allMuh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir lasebVar; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasidJür; lase oma `laulu kuuldaTrm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihimaKod; kaśs laheb `nurruLai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi lasebHls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgässHel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarapRan; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrinSan; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́astRõu || rääkima, kõnelema ise on peris`randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskedaKuu; sie `oska üväst vene kielt `lassaVai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatustKaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padinSim; litt lädadikeel [öeldi], kui külanuka murrakud lasedLai; lätläne - - lasep nigu lidisepPuh; `laśse kuda sõna `suvvetulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńneHar; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vastaRäp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Phab.vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśkvillu (vilet) Sec.(pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahtiTõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piänKod; lase mõni luguHel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitkuNõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ päälUrv || üt́s kõrv lask `piĺliVas 8.midagi tegema a.(laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidipanema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid`laskemaVNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajalLüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karetJaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemasPhl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividegaRid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laskaVig; lase kuhi `mõntsaLih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa`pialeAud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lastaJuu; lasivad suure kruavi minu koha `pealeAmb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudegaIis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińniTrm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesseÄks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vaheleLai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemistHel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬laNõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskmaKam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätäOte; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesiPlv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikässRäp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskmaSe; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõLei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääreVMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokkoJuu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tuleKrk; küĺle lastasõ kokku masinagaHar 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit koguKhk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikkeMär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundidRan; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́sKrl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskmaMar; nüid akan `kanda koko `laskmaVig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbiKuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastudÄks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastudLai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisseKod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt mahaJäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu mohaPöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskmaKam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbiUrv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keikJõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau mahaHää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `laskenKrk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺlimagu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanmaRan 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmeneMus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasmaJürb.mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähuRei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siisMih; lase sahaga paar `korda läbiTõs; `nurri`lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbiSim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli viĺja juure `juureTrm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesegaPlt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc.lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`palluKuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuutiKse; lapsed lasevad uńdiratastJuu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutamaAmb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t äräKod; jää laseb seliti maha inimese perisHls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratastHar; kivvega `laskmaPlv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńniKan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśtiRõu 9. a.jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbiLüg; [ma] keisi tuuligul `viljakatti`lasmasAns; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadeleKhk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasndPöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskilMuh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audidMar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbiJuu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaossRan; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lastaTMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kahRõu; tuulikut laskmajahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lastaKhk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasndPöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastudLih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbiHar; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastusPlvb.(vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `välläJõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lastaJür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laskeTrm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõglaKrk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmineRan; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔRäp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbisõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääleUrv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõglaVas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `lasteSe 10. a.puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puuleVai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastudAns; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesseVig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskmeKrk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśtikäsipuiõ jaoss mulguʔVasb.saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakkKäi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad mahaPhl; lased `kriipsu `möödaMär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadiRõnc.ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravastTrm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi ikiRan 11.(hoogsalt) liikuma a.(käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis laseJõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merelKuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume päälVNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisiJõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekestPöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmasMuh; Lasi igavese koodaga mööda tänavadEmm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisiRei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna etNoa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) lasebMar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummusMär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääresVig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenalVar; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piälKhn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää pealAud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬lHää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimagaRis; lasevad `tritsudega `liuguHag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssiJuu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivadJJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased allKoe; laseb otse üle väila silmaltVJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessidKod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastegaPlt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui meatulli, siss - - lassiva minekitNõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata pitiKam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takanHar; `lambaʔ `laskvaʔ `kepsoPlv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ihLut; jalga ~ varvast laskmaära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvastJõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalgaPöi; lase aga `jalga, siis sa jõvadMuh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkustRei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minemaSim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägiKrk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalgaRan; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvastHar; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahitRõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskmateise kulul elama Laseb teiste selgas linguEmm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laskaMär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liuguHää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lastaPlt; tõise `perse pääl `lingu `laskmeKrk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõRõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liuguVas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõRäpb.alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juureVai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `allaPöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekkaMuh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese`piale laseb, veri `lindabLih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `pealeJuu; metsaned lasivad einamalle mahaJõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskmaKad; pääsukesed lahevad periss seĺla `pialePal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺHls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsaRan; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrinVas; kahale ~ kahha laskmaemamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakkaHar; sülleḿ `laśke `kahhaPlv Vrdlaskama 12. a.(midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnudKhk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühnaMuh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts mahaMih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumissKod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lastaKrk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔRõu; [loom] laśt nõ̭na `nurruVas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõmaHar; kanda ~ nisa~ udaratlaskmaudarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udardKhk; [aher] lehm laseb väε udartMuh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takkaMar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasmaRis; lehm laseb `kandaJMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüebkõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämäKod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andmaHel; pilve ~ villu laskmapilve minema ilma laśk `piĺveega ei saahääd haina`ilmaHar; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vaiRõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villoVas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassaLüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linkuJõh; Ma lase korra silma `loojaPöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinniHls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinniRan; leiba luusse laskmapärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaieLüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuseTõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba`luusseJuu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lastaKad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisseRan; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängunOte; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõHarb.laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgäLüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luojaVai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suudJäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingadKhk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörtiKäi; elu mured `laskid münu `pεεlePhl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksileMär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakileVän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei olnRis; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺgeHJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokileKod; `laśsis roho `peale siruliPil; mia lassi külliti mahaKrk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laskeRan; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺläRõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskmaKrl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämbHar; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõRõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahePlv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahhaSe 13. a.(koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummundKuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasiLüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laskaMar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbamaKhn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskmeKrk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruhLeib.(koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juureKuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatuVai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvadKhk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olndKäi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voopöhjast oli, siis sai `lestaRei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järeleHJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkudaAnn; siis on leibparas, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apuKad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔPlv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha lahebKhk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangesteJür 14. a.lööma lasen `siule kebiga pähäVai; Oli vanale öhe lagipeale lasndPöi; lasen vastu `kõrvu `sulleKul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja lasebVig; lasi teisele `kaikaga mööda peadTrm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmuRõu; läbi laskma(äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbiVJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsaPst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbiKrk; nippi ~ (nina)nipsu laskmanipsu lööma ma lase `nipsuMuh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegäKod; ma lase `nipsi sul nina päälKrk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔPlv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõgaHar 15. a.midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemmaLüg; puud `laskvad `raaguKhk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasnMuh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäbVig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sulaMih; õunap̀u lasi kõik õunad mahaHJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi mahaHel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villaHar; lapsi ~ poega ~ sülemitlaskmaperet heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel pojaLüg; mesilased `akvad `peret `laskmaKhk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskmaNõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemetRäp; meiladseʔ `laskava `lat́šiLeib.maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha metteKhk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puustKäic.paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬dHar 16. a.eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺlaMih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhkuHää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid tagaJuu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsuKod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paansinitsessNõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaikuRõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬maRäp; hobõssal jo lask `nõlgaLut; marja, niiska laskmakudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasepTrv; esäne kala timä lask õks `niiskaSeb.(eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisuJõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinniLüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täisEmm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sittaMär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnudPJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksiSaa; laseb aga salaja `tolmu `jälleRis; sala laseb `vinguKei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täisJuu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aadSim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed agaTrm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussuKsi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuuleHls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen omKrk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürinRan; tädi võt́t aenakoti`säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partstNõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss eitohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsiHarc.urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaieLüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jookKse; ma lähen lasen vee mahaKei; lammas laseb kustJuu; oinas `laśkis kotta suure oiduJJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei laseVMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahtiLai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsastPlt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastuRan; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedassPuh; al(l)a ~ alle laskmaaset märgama laps on `üösse`alle `laskendJõh; see laseb ikka ala, see on sihand vigaAns; laps on omale `piśsi `alla lastJuu; täna `öösse `jälle last `allaLai 17. a.(tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskemaKuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätteVai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märkiKhk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahtiKse; püssiga ikke `märki lastaseTõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastudRis; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegitäbar lennust `lastaJõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külgeKod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `vallaHls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskmaPuh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigulasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss`sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsiNõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisseHar; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔVas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamasJuu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teineRid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugiHää; käis siin `ringi nigu `lastud varesVMr; maha laskmasurmama, tapma `kullisi`lassasse maha, aga neid ei `süiaLüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise mahaKrj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su mahaNõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔRõu; laš́k `maalõLei; rabapüssi(ga) laskmaeuf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskisMuh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigäKJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskmaHarb.õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kiveMuh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lastaVMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `laskenKrk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emmc.praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katussKrk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśkKrl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana välähVas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔSe 18.lõbusalt aega veetmaa.kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistegaIisR; `Ingel lasi `poistega `ömberRei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kääHan; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkkHää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestegaJuu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olemaKad; ta laseb poistega `ringiVJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskmaKod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmasLai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oorPlt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäneRäp; tagasi laskmaseksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasiLügb.(eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskemaKuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis`õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lillaKaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasmaHan; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahestJuu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu laskKrk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp 19.(lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaaniKod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `allaPal; temä (imik) laśk `lihvi rinnaotsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liiguteKrk Vrdlahetama, lasetama, laskuma