küüsitama1küüsit|amaVNg/`k-/ Muh/-üi-/, -ämäKhn, -emeHlsKrk 1.küünistama, kraapima oli `terve ńao ää küüsitänKhn; kaśs küüsit́ käe katikHls || figküll om kõva maa ja `väike ein, kisu ja küüsite nõnda et sõrme otsa ja küüne valuse; näppege küüsitevHlsVrdküüsistama 2.villu lahutama mõstan vanuve [villad] ärä, siss küüsitets lahes; villa tahav är küüsiteHls Vrdküüdsitama 3.kalavastaliseks käima vabanikud köisid teistel küisitamasMuhVrdküüsitlema