*küüdsitamaküüdsit|emeKrkHel, -õmõKrl; küüd́sitäm(m)äUrvSe; küidsitamaRan 1.küünistama ma karassi näkku, küidsiti, mujald jagu es saaRan; Latsõl omma˽küüdse˽piḱäss kasunuʔ, ta küüd́sitäss vai nõ̭na päästUrv; kaśs küüdsit́ kana`poigõKrl; kaśs küüd́sitäss, `tuisku saaSe 2.välja kraapima; kitkuma mis sa (koer) neist `kirpest maha küüdsidet; mia ei jõvva neid (umbrohtu) ärä küüdsiteKrk 3.villa lahutama villa küüdsidets lahessKrk Vrdküüsitama1