[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
külges `küĺges Sa L Ha Kõp, `külges S spor L Ha, Tür JJn
I. adv
1. kuhugi, millelegi kinnitatud nöndagut räśs `külges kinni Vll; vata enne olid ju saue ruusid, kõru `külges Pöi; kivid o võrgul `külges Muh; rool oli `suurte `raudega jah, suured rauad oli tal mölemate pool `külges Emm; pässakas puu, pässakad oksad `külges Mär; kuusest vaalud olid `küĺges Kir; arilikul `vaĺlal oo `ikka varused `külges Var; tumingal on mustad marjad `küĺges Hag || (märgib millegi esinemust, olemasolu) sellel sańt `aigus `küĺges Khk; `söuke änna `moodi oli tal `külges Pha; kui kihumese aeg oo, siis moa `aljad kohe `külges Muh; `pisksed ergud punased [lepatriinud] ja mustad tipud `külges Lih; ammastega sirp, sel on viili`ambad `külges JJn
2. poolel, servas, kandis Põhatse pool `küĺges seisab lumi kevade kaua Pöi; noa`rootslased oo sii `Aapsalu `külges ikka Muh; selma `ambad on `teises `külges teina Käi; kana patti lüiagse `väljaspool `külges Phl; meüäl, [allatuule] vastal `küĺges Khn; Tend on pailu sii ülevel `küĺges (sisemaal), lepad, kased Hää
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinnitatud oones on seinte `külges salved Mus; `kartsa `küĺges on küll onk, kus `küĺges keis käib Pha; ahinga `külges on koa ogad Jaa; mis kuuse `külges `kasvavad, on kuuse siad Käi; löŋŋad olled pahla `külges Phl; uued `vaĺlad peas, vaĺlaste `külges kurikad Rid; kausta ots oli ees jalasse `külges Mär; Sualaed olid `telgede `külges Kse; kui [hobuse] pea jala `küĺges, siis on kõõnuses Aud; plihi `ammad on plihi `külges Ris; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud Hag; ahju nurga `külges oli tuleraud Kos || (märgib millegi esinemust, olemasolu kellelgi, millelgi) Teab miks `sõuksed `kanged valud ikka inimese `küĺges on, nee `võiksid kivide `kändude `küĺges `olla; Teise valu `öötakse puu `küĺges olavad, seda äi tunne Pöi || fig tal on küined iga asja `külges `kinni: pitka näpu mees Rei
2. fig huvi, seotuse tõttu kellegi, millegi haardes, mõju all `Sander oo ju selle Liide `küĺges kinni, äga ta kedagid teist tüdrukut änam äi nää Kaa; ta on miu `küĺges ku pigi Kõp
3. vahetus läheduses kivi kivi `külges, viletsad eenamad olid Tõs
Vrd küljen, küljes, külgis
I. adv
1. kuhugi, millelegi kinnitatud nöndagut räśs `külges kinni Vll; vata enne olid ju saue ruusid, kõru `külges Pöi; kivid o võrgul `külges Muh; rool oli `suurte `raudega jah, suured rauad oli tal mölemate pool `külges Emm; pässakas puu, pässakad oksad `külges Mär; kuusest vaalud olid `küĺges Kir; arilikul `vaĺlal oo `ikka varused `külges Var; tumingal on mustad marjad `küĺges Hag || (märgib millegi esinemust, olemasolu) sellel sańt `aigus `küĺges Khk; `söuke änna `moodi oli tal `külges Pha; kui kihumese aeg oo, siis moa `aljad kohe `külges Muh; `pisksed ergud punased [lepatriinud] ja mustad tipud `külges Lih; ammastega sirp, sel on viili`ambad `külges JJn
2. poolel, servas, kandis Põhatse pool `küĺges seisab lumi kevade kaua Pöi; noa`rootslased oo sii `Aapsalu `külges ikka Muh; selma `ambad on `teises `külges teina Käi; kana patti lüiagse `väljaspool `külges Phl; meüäl, [allatuule] vastal `küĺges Khn; Tend on pailu sii ülevel `küĺges (sisemaal), lepad, kased Hää
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinnitatud oones on seinte `külges salved Mus; `kartsa `küĺges on küll onk, kus `küĺges keis käib Pha; ahinga `külges on koa ogad Jaa; mis kuuse `külges `kasvavad, on kuuse siad Käi; löŋŋad olled pahla `külges Phl; uued `vaĺlad peas, vaĺlaste `külges kurikad Rid; kausta ots oli ees jalasse `külges Mär; Sualaed olid `telgede `külges Kse; kui [hobuse] pea jala `küĺges, siis on kõõnuses Aud; plihi `ammad on plihi `külges Ris; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud Hag; ahju nurga `külges oli tuleraud Kos || (märgib millegi esinemust, olemasolu kellelgi, millelgi) Teab miks `sõuksed `kanged valud ikka inimese `küĺges on, nee `võiksid kivide `kändude `küĺges `olla; Teise valu `öötakse puu `küĺges olavad, seda äi tunne Pöi || fig tal on küined iga asja `külges `kinni: pitka näpu mees Rei
2. fig huvi, seotuse tõttu kellegi, millegi haardes, mõju all `Sander oo ju selle Liide `küĺges kinni, äga ta kedagid teist tüdrukut änam äi nää Kaa; ta on miu `küĺges ku pigi Kõp
3. vahetus läheduses kivi kivi `külges, viletsad eenamad olid Tõs
Vrd küljen, küljes, külgis
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|