[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
küljen küĺjen Kod, küĺlen (-ll-) MMg M T VLä(ḱ- Lei) Rõu, külen Võn Kan Urv Rõu Räp; küle|h VId(-ll- Räp, -ĺl- Lut), -hn Rõu
I. postp
1. kuhugi, millelegi kinnitatud eläjäd one ket́in aia küĺjen Kod; vikati löe küĺlen om löe pulga Pst; oksa puu küĺlen Krk; om enne maarja`päevä jääpuriku `rästä küĺlen, saab suvel äid linu Hel; külvi anum, `rõivast kõru veere küĺlen Ran; sääsä oŕs - - om võrgu küĺlen `kinni; ossa küĺlen olli nii `paĺlu ubinit Puh; vü̬ü̬ ollu sängi tulba küĺlen Nõo; mino imäl `oĺle puu nüśk kah, lavvust tettü, üte lavva külen oĺl tila Võn; mõnel `oĺli siĺmä lavva (silmalau) küĺlen käsen Ote; tu̬u̬ poi (poos) `hindä ärʔ, oĺl ripakullaʔ redeli külehn Rõu; elläi um saina küleh kinniʔ Plv; säŕginüpsiʔ oĺli˽vallalõ, nüpsimulgu küleh oĺl uuri ket́t Vas; kuusõ külen oma˽kukuʔ Räp || fig keväjelt külvi `aigu, ku kuu oĺl ja päiv oĺl `taiva küllen [öeldi, et] kat́s `päivä om `taiva küllen Har; `taiva küleh ummaʔ täheʔ Plv
2. haardega milleski kinni tingu olliva `juuste küĺlen `kinni; kule poiss, ärä usse küĺlen ritsuta Nõo; tu̬u̬ om raag, kis puu küllen pess nigu pauk Har; tsiatigo um puu küleh Plv || minul oo ta õma, südäme küĺjen Kod; ta mi̬i̬ĺ ja mõte om kiḱk selle üte [inimese] küllen `kinni Trv; vanõmbaʔ ummaʔ mino küleh Plv
3. vahetult millegi kõrval, vastas, ligi [naabril] `olli sepikoda tõõsõ `u̬u̬nõ küllen Ran; massa küĺlen om saṕp; piĺverand ehk rannik om `õkva nigu sinine vi̬i̬r `taiva veere küĺlen Nõo; `koskil tettu kolme saenaga [hoone], katuss pääl, iks tõse `uune küĺlen Kam; [hunt joostes] ai nõnna maa küleh Plv; [naabri] Jaań oĺl mi˽maa küleh poṕs Vas || fig ilm om `väega küĺm, vili om perstpidi maa küĺlen, ei edene kohekina Nõo
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kidsi `olli käe küĺlen Nõo; `hingämine lätt rassõss, tüküs kińniʔ `võtma - - kas om [viga] kopso küleh; nigu suurõ tükü kild tuĺl, nii oĺl seere küleh kõmm Räp
II. adv
1. millelegi kinnitatud kui uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; kõru om kah nüssikul küĺlen Hel; nu̬u̬r erne `oĺli, `kõtru es ole vi̬i̬l, lõkakese olliva küĺlen Ran; kuusikaenal `lehti ei ole, nigu kuuse nõgla om küĺlen; `västräl om serätse kisa küĺlen Nõo; kipil om kõrv küĺlen Kam; kadajal om musta marja küĺlen; vitsikul olliva kõrva küĺlen Ote; Vikahti väit́s oĺl tett vanast viilist nii nigu˽väit́s kunagiʔ, pää kah küleh Rõu; vanast oĺl päälaud kohe pääd `pääle `suiti (täisid otsides), täl oĺl nüür küleh `minkaga `pańti nagla `otsa Plv; `uibol umma `häit́seʔ küleh Vas; `kartolil narmõss külleh Räp; idäness, nakass jo kasuma, `iärmess jo küleh Se
2. haardega milleski kinni; kallal tule onde appi, peni om mul küĺlen, lahup `rõiva `säĺgä ärä; [tal] ollu niipaĺlu `kirpe küĺlen, et es jõvva ärä tappa; uńt ammastega mehel küĺlen Nõo; alati iks küüdse naisil külen Urv; mehine ei kannahtaʔ pussu `haiso, kui tund, siss om küleh kah Räp || fig [tuleb] võtta `niske räbälätükk, kos nõul (nõel) küĺjen ei õle õllud Kod; temä säĺlätakan alati puttõ `tõisi, alati tõśtel ammastega küĺlen (taga rääkimas) Puh; temäl om `amba egä üte küĺlen Nõo; ta om külen kui tõrv Kan; kõ̭gõ oĺlimõge imäl küleh ja nuissemmeʔ aja˽ja aja˽jutusset Se
3. vahetult millegi kõrval, lähedal, ligi nooril poisal om `nu̬u̬rigi küleh külät, noil olõ õi `sääntsit vanno vaiagiʔ Vas; inemene lätt tiid pite, pühä hinglikene kaʔ lätt küleh; küĺbjä lätt vakk kaalah, `küĺbeh, tõõnõ vidä küleh hidsand Lut
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kes käib `ilma `mü̬ü̬dä, `õpnud `uĺkma, nagu `aigus küĺjen Kod; kuda `kelgi viad küĺlen MMg; ma‿i saa `täämbä `sanna minnä, mul om kuu`rõiva `küĺlen Nõo; vanast oĺliva jao luitsa, mäŕgi olliva egäl ütel külen Võn; tare om lämmi küll, aga `endäl om ädä küĺlen, siss `peĺgät `küĺmä Ote; `liikva hais um küleh Plv || fig juba oop om küllen (on rase) Krk
5. pool, kandis; ääres, servas reie all tare pu̬u̬l küĺjen Kod; [siin] `Karksi küĺlen ei tetä neid [läti moodi viljakupitsaid] Krk; tu̬u̬ äŕg, mes minu pu̬u̬l küĺlen `olli, t‿`olli kirriv Nõo; `uibul om sääl aia pu̬u̬ĺ küllen ubinõid, võta nu̬u̬˽kah mahaʔ Har; `küĺge pańd üte kaŕusõ, tu̬u̬ pidi olõma küleh, `tõistõ `külge pańt tõõsõ kaŕusõ Se
Vrd küljes
I. postp
1. kuhugi, millelegi kinnitatud eläjäd one ket́in aia küĺjen Kod; vikati löe küĺlen om löe pulga Pst; oksa puu küĺlen Krk; om enne maarja`päevä jääpuriku `rästä küĺlen, saab suvel äid linu Hel; külvi anum, `rõivast kõru veere küĺlen Ran; sääsä oŕs - - om võrgu küĺlen `kinni; ossa küĺlen olli nii `paĺlu ubinit Puh; vü̬ü̬ ollu sängi tulba küĺlen Nõo; mino imäl `oĺle puu nüśk kah, lavvust tettü, üte lavva külen oĺl tila Võn; mõnel `oĺli siĺmä lavva (silmalau) küĺlen käsen Ote; tu̬u̬ poi (poos) `hindä ärʔ, oĺl ripakullaʔ redeli külehn Rõu; elläi um saina küleh kinniʔ Plv; säŕginüpsiʔ oĺli˽vallalõ, nüpsimulgu küleh oĺl uuri ket́t Vas; kuusõ külen oma˽kukuʔ Räp || fig keväjelt külvi `aigu, ku kuu oĺl ja päiv oĺl `taiva küllen [öeldi, et] kat́s `päivä om `taiva küllen Har; `taiva küleh ummaʔ täheʔ Plv
2. haardega milleski kinni tingu olliva `juuste küĺlen `kinni; kule poiss, ärä usse küĺlen ritsuta Nõo; tu̬u̬ om raag, kis puu küllen pess nigu pauk Har; tsiatigo um puu küleh Plv || minul oo ta õma, südäme küĺjen Kod; ta mi̬i̬ĺ ja mõte om kiḱk selle üte [inimese] küllen `kinni Trv; vanõmbaʔ ummaʔ mino küleh Plv
3. vahetult millegi kõrval, vastas, ligi [naabril] `olli sepikoda tõõsõ `u̬u̬nõ küllen Ran; massa küĺlen om saṕp; piĺverand ehk rannik om `õkva nigu sinine vi̬i̬r `taiva veere küĺlen Nõo; `koskil tettu kolme saenaga [hoone], katuss pääl, iks tõse `uune küĺlen Kam; [hunt joostes] ai nõnna maa küleh Plv; [naabri] Jaań oĺl mi˽maa küleh poṕs Vas || fig ilm om `väega küĺm, vili om perstpidi maa küĺlen, ei edene kohekina Nõo
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kidsi `olli käe küĺlen Nõo; `hingämine lätt rassõss, tüküs kińniʔ `võtma - - kas om [viga] kopso küleh; nigu suurõ tükü kild tuĺl, nii oĺl seere küleh kõmm Räp
II. adv
1. millelegi kinnitatud kui uavadel paĺjo `urve küĺjen, siis suab `kaaru Kod; kõru om kah nüssikul küĺlen Hel; nu̬u̬r erne `oĺli, `kõtru es ole vi̬i̬l, lõkakese olliva küĺlen Ran; kuusikaenal `lehti ei ole, nigu kuuse nõgla om küĺlen; `västräl om serätse kisa küĺlen Nõo; kipil om kõrv küĺlen Kam; kadajal om musta marja küĺlen; vitsikul olliva kõrva küĺlen Ote; Vikahti väit́s oĺl tett vanast viilist nii nigu˽väit́s kunagiʔ, pää kah küleh Rõu; vanast oĺl päälaud kohe pääd `pääle `suiti (täisid otsides), täl oĺl nüür küleh `minkaga `pańti nagla `otsa Plv; `uibol umma `häit́seʔ küleh Vas; `kartolil narmõss külleh Räp; idäness, nakass jo kasuma, `iärmess jo küleh Se
2. haardega milleski kinni; kallal tule onde appi, peni om mul küĺlen, lahup `rõiva `säĺgä ärä; [tal] ollu niipaĺlu `kirpe küĺlen, et es jõvva ärä tappa; uńt ammastega mehel küĺlen Nõo; alati iks küüdse naisil külen Urv; mehine ei kannahtaʔ pussu `haiso, kui tund, siss om küleh kah Räp || fig [tuleb] võtta `niske räbälätükk, kos nõul (nõel) küĺjen ei õle õllud Kod; temä säĺlätakan alati puttõ `tõisi, alati tõśtel ammastega küĺlen (taga rääkimas) Puh; temäl om `amba egä üte küĺlen Nõo; ta om külen kui tõrv Kan; kõ̭gõ oĺlimõge imäl küleh ja nuissemmeʔ aja˽ja aja˽jutusset Se
3. vahetult millegi kõrval, lähedal, ligi nooril poisal om `nu̬u̬rigi küleh külät, noil olõ õi `sääntsit vanno vaiagiʔ Vas; inemene lätt tiid pite, pühä hinglikene kaʔ lätt küleh; küĺbjä lätt vakk kaalah, `küĺbeh, tõõnõ vidä küleh hidsand Lut
4. millegi esinemus kellelgi, millelgi kes käib `ilma `mü̬ü̬dä, `õpnud `uĺkma, nagu `aigus küĺjen Kod; kuda `kelgi viad küĺlen MMg; ma‿i saa `täämbä `sanna minnä, mul om kuu`rõiva `küĺlen Nõo; vanast oĺliva jao luitsa, mäŕgi olliva egäl ütel külen Võn; tare om lämmi küll, aga `endäl om ädä küĺlen, siss `peĺgät `küĺmä Ote; `liikva hais um küleh Plv || fig juba oop om küllen (on rase) Krk
5. pool, kandis; ääres, servas reie all tare pu̬u̬l küĺjen Kod; [siin] `Karksi küĺlen ei tetä neid [läti moodi viljakupitsaid] Krk; tu̬u̬ äŕg, mes minu pu̬u̬l küĺlen `olli, t‿`olli kirriv Nõo; `uibul om sääl aia pu̬u̬ĺ küllen ubinõid, võta nu̬u̬˽kah mahaʔ Har; `küĺge pańd üte kaŕusõ, tu̬u̬ pidi olõma küleh, `tõistõ `külge pańt tõõsõ kaŕusõ Se
Vrd küljes
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|