käänutamakäänutamaKhkKaaVllJuu(-eä-) Kod(kiäno-) 1.looklema, käänlema jõgi keänutab ja keerutab, on kõber teeneJuu; sihitee on `õige, mueto tee kiänotab; senikavva tä (vesi) õt́sib ja kiänutab [kuni jõkke või järve langeb], kõik tämä kiärutab läbi; jala käi ja kiänuta, lähäd `õigess üle nuka Kod || väänlema möni kis sedavisi väänab keies ennast see käänudabKhkVrdkäändümä 2.murdma pole sool nuga, käänudad leva küĺlest tüki Khk; Karjane käänutas `εεsele paksu kannikaKaa; käänutas sääld saia küljest Vll || figsööma Meite vana käänutab seda leiba nii äbemata palju sisse et pole aru otsaKaaVrdkäänustama