känk1känk g kängisporSa(g -ŋŋ- Kaa), EmmJõeK, känguKhkHiRidHanJuu; käng g `känguVNgtükk, klomp, pank, kamakas Pöllal jähi vahest känk mulda vatuga külgeKhk; Saue käŋŋid oo otse kivi kövaks kuivandKaa; Üks suur [soola] känk on veel koti `põhjasPöi; apu piima känkKäi; ää `leika nii suurd `känku `leibaRei; hobusel on sant `köndi, [lume] kängud on `jalge allPhl; see on suur mulla känk Juu; paha tie oli, sula lumega vottis kängid `alla JõeK || puujump `metsas on `kängudVNg; peksunui, suur jäme kepp, känk `otsas, kellega peksujääl `käidiRidVrdkänkar, känks3