[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

känkar(as) `känkar JõeK/-as/ Amb, g -i IisR Kei Kos Jür Sim Lai Plt, -a u Hlj IisR, Kad VJg; `känkär g -ä Kuu VNg Lüg Jõh, -i Juu; `känker Juu tükk, pank, klomp, kamakas Suur `känkär oli kohe mesi`kärgi, vade `mulle `ühtä ei `annetud mekkida Kuu; `Känkäräd `jäävad kõvale `maale kui `künnad Lüg; [lamba] Kõhualuseid `känkaraid ia (hea) `villaga `ühte ei `pandud. `Känkarad olid nisukesed mudast ja `sõńnikust `paakas tükkid; [sõnnikulaotaja] Võttas `känkari pihu, `viskas ühe `seie, `tõise `sinne IisR; madal ja sańt moa nagu `känkär; leib nagu `känkär, `kerkimatta ja tahu `moodi Juu; erilase kärg külmetab talvel ää nagu `känkar Amb; `känkar on poriga kokku `kuivand riie Lai; sita `känkar Plt; känkara(sse), känkarisse, känkärä(ss) tükki(s), käkru(s) Nie kabukad on sul kohe jo `känkäräss, ega samate nie `kelba pesemättä `jalga `panna Kuu; sa pesid ikke [lambavilla] ja läks `känkärä VNg; `Aia `õtsile visetu peso `tõmmas pakkase kääs `känkärä Lüg; `kompvekid sulavad `niiske käes `känkarasse, kui piigistad `suoja Kad; põll või rätik, ku‿d́a on poriga koos ja ära `kuivand, siis ta on `känkarisse `kuivand Lai | kõverasse, kööku Oli `teine `ennast `känkara `tõmmand (kõhuvalu käes) IisR || fig `Kössüdäd `jusku `issa`meie `känkär kohe Kuu; pisikene must `känkär, `räägib `kiele `otsast VNg; mäńni `känkarad; poisi `känkar VJg Vrd känk1