[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kraas kraas u Emm Rei, Mär spor K I (-oa, -ua-; -ś), TLä, u kraaś Tor, Koe JMd/-ua-/ VJg Sim Trm Kod/-ua-/ Pal Plt(r-) San Plv Räp, kraass Urv, kraaśs Kam Krl, kraes Mar Ris, g kraasi (-oa, -ua- K I), g kraassi Kam; kraas g `kraasi R; raas, -ś g raasi u L, KJn Trv Pst
1. sag pl villakraas(id) a. käsikraasid `keskmine sorm oli ko˛e (kohe) pien, mis `kraasi`varre pial käis Jõe; Tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged Lüg; kaks `kraasi, teine all teine pial, siss vellad pannasse vahele ja siss kraasitasse Mar; villad said ää `soetud `raasega Vig; üks paar `kraasisi Ris; kruasiti nõnna, et kruasid lõid tuld Juu; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni, kõverad Trm; kraasi naal one armetu `lühke, kraasi naalad one laiä `piäga; kraasinahk on kos nid pinnud, `ammad on siden, kraasi puu piäl on nahk Kod; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos - - päris `siukse `raasidega raasitasse KJn; `tõmba tõese kraasiga tõese pääl Ran; kui kangast nakati tegema, siss lätsivä külänaese õdagu kokku, egäl ütel kraasi üten Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside – tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss; [poiss] makap ku kraas (norskab) Nõo; villa `säeti üte kraassi `pääle laḱka, siss nakati tõsõ kraassiga `tõmbama Kam; Mia all ommaʔ, n‿omma˽kraasi ja pääl lavvaʔ, hanna˽perän mõlõmbil Urv; `ammõ jakk oĺl jämme ja˽kaĺg nigu üt́s kraaśs, tu̬u̬ kiśk jo ihu `kat́ski kõ̭iḱ Krl b. villavabriku kraasimismasin `Villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened; `läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette Lüg; villa `veśkil on pailu `kraasisi VJg c. kodus valmistatud mehaaniline kraasimisriist ollu serände suur kraas pengi `sisse tettu. ja päälmäne kraas ollu, tollega kraasiti, aga alumane saiss paegal Nõo Vrd kraast || kraasitäis sie mis kraasi alt εε `vöetakse, on kua kraas Ris Vrd kaarid, kaarsi, kaast, kars
2. linaraats linakraas, misega nupud otsast ära ajada Rei; lina raasiga raasitase `kuprad otst ää Tor; anna ni lina raasida sääld siia Trv
3. kamm (looma puhastamiseks) muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega Ris Vrd kraap
1. sag pl villakraas(id) a. käsikraasid `keskmine sorm oli ko˛e (kohe) pien, mis `kraasi`varre pial käis Jõe; Tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged Lüg; kaks `kraasi, teine all teine pial, siss vellad pannasse vahele ja siss kraasitasse Mar; villad said ää `soetud `raasega Vig; üks paar `kraasisi Ris; kruasiti nõnna, et kruasid lõid tuld Juu; sellel kraasil on rias piid, aga `enne vanast olid segamine piid VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga, truadist pinnud kruasi küljes `kińni, kõverad Trm; kraasi naal one armetu `lühke, kraasi naalad one laiä `piäga; kraasinahk on kos nid pinnud, `ammad on siden, kraasi puu piäl on nahk Kod; suka`lõnga enämästi iki teeme kodos - - päris `siukse `raasidega raasitasse KJn; `tõmba tõese kraasiga tõese pääl Ran; kui kangast nakati tegema, siss lätsivä külänaese õdagu kokku, egäl ütel kraasi üten Puh; `ü̬ü̬se ületside, `päivä perätside, kate karva vastatside – tu̬u̬ om kraasi mõśtatuss; [poiss] makap ku kraas (norskab) Nõo; villa `säeti üte kraassi `pääle laḱka, siss nakati tõsõ kraassiga `tõmbama Kam; Mia all ommaʔ, n‿omma˽kraasi ja pääl lavvaʔ, hanna˽perän mõlõmbil Urv; `ammõ jakk oĺl jämme ja˽kaĺg nigu üt́s kraaśs, tu̬u̬ kiśk jo ihu `kat́ski kõ̭iḱ Krl b. villavabriku kraasimismasin `Villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened; `läksid `sinne `kraaside `massina juure, siis panid kõik [villad] `sinne `laua `pääle `sinne `kraaside ette Lüg; villa `veśkil on pailu `kraasisi VJg c. kodus valmistatud mehaaniline kraasimisriist ollu serände suur kraas pengi `sisse tettu. ja päälmäne kraas ollu, tollega kraasiti, aga alumane saiss paegal Nõo Vrd kraast || kraasitäis sie mis kraasi alt εε `vöetakse, on kua kraas Ris Vrd kaarid, kaarsi, kaast, kars
2. linaraats linakraas, misega nupud otsast ära ajada Rei; lina raasiga raasitase `kuprad otst ää Tor; anna ni lina raasida sääld siia Trv
3. kamm (looma puhastamiseks) muist `soevad kammidega, muist `soevad kraasidega Ris Vrd kraap
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|