kaarid pl kaaridS(koaridPöiMuh, kaertKhk, kaerMus) KseHanVarPä(kaerTõs, kom pl kaaredegaTor), kaariHlsKrk(n kaaŕ) 1.kraas(id) just kut vana kaari loud (lahja) Jäm; kaariga kaaritasse `villu, üks on alumine, teine `pεεlmine kaert; kaari pińnid, öige `väiksed naelad villa `kaaridelKhk; Kaarinahk oo kaarilaava külge kaaripinnidega kinni löödudKaa; Koari piid on pisiksed köverad roadi otsad naha sihesPöi; Vill panta kahe kaari vahele ja akeda seda sεεl lahkeks kaarimaEmm; Kaari laud oo katti, nende `kaaridega ei saa änam `kaaridaHan; kaaridega saab `äńdi tehaMih; vana kaariga `kaarsi; kaari naeladTõs; kigepäält kaarits villa küben ärä, sõ̭ss veeredets kate kaari vahel silevess, kaari seĺlä vahelKrk || hobusekamm obuse `kaarimise kaerMusVrdkaaris3, kaast 2.kraasitäis villu; heie villa om kädsän, ku kädsäst `vällä arutet villa kövvekse, si̬i̬ om siss kaaŕ; kait́s kolm `kaari saa siit, ma `tõmba ärä, sa kohentse lõngassKrk