kohmus1kohmu|s,kohmo|s, g -seMärKseHanMihKhn/-sõ/ JürSimTrmPil, g -sseVJgKod, -ss g -sseLai; `kohmu|ss g -sse Krk 1.kohmakas, saamatu inimene Ei see kohmus soa kedagi tehtudHan; isi töö peal nägo mehe kohmos, saa `tehtod kedagiMih; Sie kohmus ei saa sõna suust kuśkillJür; mehed `rohkem o kohmossed, naesed o kräbedämäd; issob ku kohmus Kod; üks vanamehe kohmuss - - ei saa teine obust ette; kole saamata ja kohmuss, ei saa aru ühestki tööstLaiVrdkohlus1 2.suur kohmaka või ebamäärase vormiga kogu Paneb enesel ullud `riided `seĺga, siis ta oo nagu suur kohmus isi sial sihesHan; `Jarsku klaaris udu ää ning üks laõvakohmos oli ies; Vene vaalitsus laskis siis selle Valtohvi kohmosõ (ehitise) puruksKhn; paelu `riidid seĺlas, üks `riide kohmos, teind sihukseks kohmoseks enesePilVrdkohkam 3.sõimoh sa `sindre lehmakohmus, kurat, uvaaeas (oaaias) Sim; vana kohmuss üit́s tige inimen; mea ei sü̬ü̬ `seantside `kohmuste käest; vanainimese kohmuss, `rõõva om närmenti seĺlän; kuradi `kohmuse kariKrkVrdkohmur Vrdkohmakas1, köhmus