[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kohevil kohevil Hlj RId Jäm Vll Pöi Muh Emm Rei Mär Han Var Mih/-bil/ Tõs Aud Vän Saa Amb JMd Plt, -vel Jäm Ans Khk Rid Kse Tor Hää Saa Juu Amb Kad VJg Sim Iis Hls Krk
1. a. kohevas (poorses) olekus muld on nii `kerge ning kohevel puhas – kena `taimid istuta Khk; Lumi on nii `kerge ja kohevil kut jahu Pöi; kohevil vöi piim Rei; `värske lumi on kohevil ja `kerge Vän; se on nii ea `kerge ja kohevel, ea `kerge leib Juu b. puhevil; turris [kalkun] oli pahukas, nüüd on vaid, on suled maas, ei ole enamb kohevil Hlj; riided on `liiga kohevil üleval Vai; kohevel villad; Ülesklopidud padi on kohevil Jäm; kana tiivad oo kohevel Khk; [kass] nönda `tömbab koŋŋi `selga, saba nii kohevil, nii suureks aab saba Vll; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; see pole mitte `märki tiheste, nii kohevil keik Emm; villad oo kohevel, vauta nad maha Kse; Kus sitsi seelikud tärgeldati ää, siis olid kohevil ja laiad nagu `lehtrid Han; `juused oo piäs kohevil, laiali, sasis Tõs; enne sai `tehtud `taksed siilikud, siis olid nii kohevel Juu; `Pialmine [varrukas] on `äśti kohevil ja alumine kitsas `ümber käävarre Amb; kui kana audub, siis on temal suled kohevel Kad; köŕt om kohevel Hls Vrd kohavil, kohedil, koheval, kohevile, kohevili, kohevilla, kohuvil
2. fig elevil, ärevil tämä on kohevil (~ kõhevil)`ühte`puhku menos Lüg; Õli nii kohevil `kangest, ei `maldand siis `istuda ega Jõh; Mari oli juba oomingust saadik natuse kohevil Jäm; kui inime soab ää irmutud, sis on kohevel; kõik on nii `kohkvel ja kohevel, ei taha kedagi enam teha ega liigutada Juu; nii estul kui teine tuleb, nagu päŕm `kerkib, ei tia mis ära teeb, nii väga kohevil Plt || ku ma `küĺmä tunne, ihu om nõnda kohevel ja kihevel Krk Vrd kohkvel, kõhevil